Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   kk In the hotel – Arrival

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [жиырма жеті]

27 [jïırma jeti]

In the hotel – Arrival

[Qonaq üyde – Kelw]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? С-з-ер-- -о- ---ме ----м-? С------- б-- б---- б-- м-- С-з-е-д- б-с б-л-е б-р м-? -------------------------- Сіздерде бос бөлме бар ма? 0
Sizd-----b----ö--e ba- ma? S------- b-- b---- b-- m-- S-z-e-d- b-s b-l-e b-r m-? -------------------------- Sizderde bos bölme bar ma?
Ma reserveerisin toa. Мен--ө-ме----р-ньд-п --й-а-мын. М-- б------ б------- қ--------- М-н б-л-е-і б-о-ь-а- қ-й-а-м-н- ------------------------------- Мен бөлмені броньдап қойғанмын. 0
Men --lme-- -ro-da- --y-an---. M-- b------ b------ q--------- M-n b-l-e-i b-o-d-p q-y-a-m-n- ------------------------------ Men bölmeni brondap qoyğanmın.
Mu nimi on Müller. Ме--- т--і- -юлле-. М---- т---- М------ М-н-ң т-г-м М-л-е-. ------------------- Менің тегім Мюллер. 0
Me-iñ tegi- -y-ll-r. M---- t---- M------- M-n-ñ t-g-m M-u-l-r- -------------------- Meniñ tegim Myuller.
Mul on vaja ühest tuba. М-ғ-- б-- -рынды- ----е ке-е-. М---- б-- о------ б---- к----- М-ғ-н б-р о-ы-д-қ б-л-е к-р-к- ------------------------------ Маған бір орындық бөлме керек. 0
Ma-an -ir orın-ıq bölm--k-rek. M---- b-- o------ b---- k----- M-ğ-n b-r o-ı-d-q b-l-e k-r-k- ------------------------------ Mağan bir orındıq bölme kerek.
Mul on vaja kahest tuba. М---н -к--ор--ды- -ө--е--ер--. М---- е-- о------ б---- к----- М-ғ-н е-і о-ы-д-қ б-л-е к-р-к- ------------------------------ Маған екі орындық бөлме керек. 0
M---n e-i--r--dıq bö--e--er--. M---- e-- o------ b---- k----- M-ğ-n e-i o-ı-d-q b-l-e k-r-k- ------------------------------ Mağan eki orındıq bölme kerek.
Kui palju maksab tuba öö kohta? Б------ме--ң-б-р -ү----а--- тұ-а--? Б-- б------- б-- т--- қ---- т------ Б-л б-л-е-і- б-р т-н- қ-н-а т-р-д-? ----------------------------------- Бұл бөлменің бір түні қанша тұрады? 0
B-l --l--niñ-bir--ü-- qa--a t-r---? B-- b------- b-- t--- q---- t------ B-l b-l-e-i- b-r t-n- q-n-a t-r-d-? ----------------------------------- Bul bölmeniñ bir tüni qanşa turadı?
Ma sooviksin vanniga tuba. М--ан -а----ы ба--б-лм- к-р-к-е--. М---- в------ б-- б---- к---- е--- М-ғ-н в-н-а-ы б-р б-л-е к-р-к е-і- ---------------------------------- Маған ваннасы бар бөлме керек еді. 0
M---n--an--sı -ar --lme-ker-k e-i. M---- v------ b-- b---- k---- e--- M-ğ-n v-n-a-ı b-r b-l-e k-r-k e-i- ---------------------------------- Mağan vannası bar bölme kerek edi.
Ma sooviksin dušiga tuba. Мағ-- ду------ -өлме--е-ек---і. М---- д--- б-- б---- к---- е--- М-ғ-н д-ш- б-р б-л-е к-р-к е-і- ------------------------------- Маған душы бар бөлме керек еді. 0
M--a- --ş- b-r b-l-- k-re--e--. M---- d--- b-- b---- k---- e--- M-ğ-n d-ş- b-r b-l-e k-r-k e-i- ------------------------------- Mağan dwşı bar bölme kerek edi.
Kas ma saaksin tuba näha? Бөл---і-көрс-м------м-? Б------ к----- б--- м-- Б-л-е-і к-р-е- б-л- м-? ----------------------- Бөлмені көрсем бола ма? 0
Bölm-ni k---em-bol- --? B------ k----- b--- m-- B-l-e-i k-r-e- b-l- m-? ----------------------- Bölmeni körsem bola ma?
Kas siin on garaaž? Мұнда --р-ж--ар-ма? М---- г---- б-- м-- М-н-а г-р-ж б-р м-? ------------------- Мұнда гараж бар ма? 0
Mun---g--a--b-r ma? M---- g---- b-- m-- M-n-a g-r-j b-r m-? ------------------- Munda garaj bar ma?
Kas siin on seif? М--д--с--ф б-р -а? М---- с--- б-- м-- М-н-а с-й- б-р м-? ------------------ Мұнда сейф бар ма? 0
M-nd- -e-f -a---a? M---- s--- b-- m-- M-n-a s-y- b-r m-? ------------------ Munda seyf bar ma?
Kas siin on faks? М---а--ак- б-р м-? М---- ф--- б-- м-- М-н-а ф-к- б-р м-? ------------------ Мұнда факс бар ма? 0
Mu--a----- b-r-ma? M---- f--- b-- m-- M-n-a f-k- b-r m-? ------------------ Munda faks bar ma?
Hästi, ma võtan selle toa. Жа-с-, -е- о-ы-б-л---і--ла-ын. Ж----- м-- о-- б------ а------ Ж-қ-ы- м-н о-ы б-л-е-і а-а-ы-. ------------------------------ Жақсы, мен осы бөлмені аламын. 0
J----,-men-osı ---me-- -lamı-. J----- m-- o-- b------ a------ J-q-ı- m-n o-ı b-l-e-i a-a-ı-. ------------------------------ Jaqsı, men osı bölmeni alamın.
Siin on võtmed. М--- -ілт-. М--- к----- М-н- к-л-і- ----------- Міне кілті. 0
Min---il-i. M--- k----- M-n- k-l-i- ----------- Mine kilti.
Siin on mu pagas. Мын-у --ні- ж-г-м. М---- м---- ж----- М-н-у м-н-ң ж-г-м- ------------------ Мынау менің жүгім. 0
M--a--m--i- jü-im. M---- m---- j----- M-n-w m-n-ñ j-g-m- ------------------ Mınaw meniñ jügim.
Mis kell saab hommikusööki süüa? Т--ғы -- нешед-? Т---- а- н------ Т-ң-ы а- н-ш-д-? ---------------- Таңғы ас нешеде? 0
T--ğı -s---ş-de? T---- a- n------ T-ñ-ı a- n-ş-d-? ---------------- Tañğı as neşede?
Mis kell saab lõunat süüa? Түскі-а------д-? Т---- а- н------ Т-с-і а- н-ш-д-? ---------------- Түскі ас нешеде? 0
T---i -s neşed-? T---- a- n------ T-s-i a- n-ş-d-? ---------------- Tüski as neşede?
Mis kell saab õhtust süüa? К--кі ас-н-шеде? К---- а- н------ К-ш-і а- н-ш-д-? ---------------- Кешкі ас нешеде? 0
K-şk- -s n--e--? K---- a- n------ K-ş-i a- n-ş-d-? ---------------- Keşki as neşede?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...