Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   da På hotellet – ankomst

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [syvogtyve]

På hotellet – ankomst

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Har-I-e--l-d-gt --r----? H-- I e- l----- v------- H-r I e- l-d-g- v-r-l-e- ------------------------ Har I et ledigt værelse? 0
Ma reserveerisin toa. J-- ha- b--t--t-et vær-ls-. J-- h-- b------ e- v------- J-g h-r b-s-i-t e- v-r-l-e- --------------------------- Jeg har bestilt et værelse. 0
Mu nimi on Müller. M-t-n--n -r --ller. M-- n--- e- M------ M-t n-v- e- M-l-e-. ------------------- Mit navn er Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. J---h----ru- f----t --ke-tv-r--se. J-- h-- b--- f-- e- e------------- J-g h-r b-u- f-r e- e-k-l-v-r-l-e- ---------------------------------- Jeg har brug for et enkeltværelse. 0
Mul on vaja kahest tuba. Jeg h-r br----o---t d-b--lt-ær-l-e. J-- h-- b--- f-- e- d-------------- J-g h-r b-u- f-r e- d-b-e-t-æ-e-s-. ----------------------------------- Jeg har brug for et dobbeltværelse. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? H-a- k-s-er værel-e--p-- -a-? H--- k----- v------- p-- n--- H-a- k-s-e- v-r-l-e- p-r n-t- ----------------------------- Hvad koster værelset per nat? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. J-g vil-g--ne--ave----væ-el---me----d. J-- v-- g---- h--- e- v------ m-- b--- J-g v-l g-r-e h-v- e- v-r-l-e m-d b-d- -------------------------------------- Jeg vil gerne have et værelse med bad. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. J-g ----g---- hav- et ---else m-- --use--d. J-- v-- g---- h--- e- v------ m-- b-------- J-g v-l g-r-e h-v- e- v-r-l-e m-d b-u-e-a-. ------------------------------------------- Jeg vil gerne have et værelse med brusebad. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Må-je- --------set? M- j-- s- v-------- M- j-g s- v-r-l-e-? ------------------- Må jeg se værelset? 0
Kas siin on garaaž? E- -er-en--arage? E- d-- e- g------ E- d-r e- g-r-g-? ----------------- Er der en garage? 0
Kas siin on seif? E--der--- pen-esk-b? E- d-- e- p--------- E- d-r e- p-n-e-k-b- -------------------- Er der et pengeskab? 0
Kas siin on faks? E------e- --x? E- d-- e- f--- E- d-r e- f-x- -------------- Er der en fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Godt,-jeg t-g-r-vær-lset. G---- j-- t---- v-------- G-d-, j-g t-g-r v-r-l-e-. ------------------------- Godt, jeg tager værelset. 0
Siin on võtmed. Her----n-g-er-e. H-- e- n-------- H-r e- n-g-e-n-. ---------------- Her er nøglerne. 0
Siin on mu pagas. H---e- mi---ag--e. H-- e- m-- b------ H-r e- m-n b-g-g-. ------------------ Her er min bagage. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? H--rn-r e---e- ----en-ad? H------ e- d-- m--------- H-o-n-r e- d-r m-r-e-m-d- ------------------------- Hvornår er der morgenmad? 0
Mis kell saab lõunat süüa? H--rn-r-er-d----ro-ost? H------ e- d-- f------- H-o-n-r e- d-r f-o-o-t- ----------------------- Hvornår er der frokost? 0
Mis kell saab õhtust süüa? H--r-å- e- de--m--dagsm-d? H------ e- d-- m---------- H-o-n-r e- d-r m-d-a-s-a-? -------------------------- Hvornår er der middagsmad? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...