Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   uk В готелі – прибуття

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [Двадцять сім]

27 [Dvadtsyatʹ sim]

В готелі – прибуття

[V hoteli – prybuttya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? У-ва- є----ьна---мн-т-? У в-- є в----- к------- У в-с є в-л-н- к-м-а-а- ----------------------- У вас є вільна кімната? 0
U --s ye -il--a--i-na-a? U v-- y- v----- k------- U v-s y- v-l-n- k-m-a-a- ------------------------ U vas ye vilʹna kimnata?
Ma reserveerisin toa. Я -а--зер-ув-- - заре-е-в-в--- -і---ту. Я з----------- / з------------ к------- Я з-р-з-р-у-а- / з-р-з-р-у-а-а к-м-а-у- --------------------------------------- Я зарезервував / зарезервувала кімнату. 0
Y---ar--e---v---- zar--er-------k-m-at-. Y- z----------- / z------------ k------- Y- z-r-z-r-u-a- / z-r-z-r-u-a-a k-m-a-u- ---------------------------------------- YA zarezervuvav / zarezervuvala kimnatu.
Mu nimi on Müller. Мо--ім---– --л-е-. М-- і--- – М------ М-є і-’- – М-л-е-. ------------------ Моє ім’я – Мюллер. 0
M-ye -m-y- –-M---le-. M--- i---- – M------- M-y- i-ʺ-a – M-u-l-r- --------------------- Moye imʺya – Myuller.
Mul on vaja ühest tuba. Ме-і--от---на окрем- ----ат-. М--- п------- о----- к------- М-н- п-т-і-н- о-р-м- к-м-а-а- ----------------------------- Мені потрібна окрема кімната. 0
M-ni-po--i-----kr-m- --m--ta. M--- p------- o----- k------- M-n- p-t-i-n- o-r-m- k-m-a-a- ----------------------------- Meni potribna okrema kimnata.
Mul on vaja kahest tuba. М-ні--о-рібн- -ім-ата -л- дв--. М--- п------- к------ д-- д---- М-н- п-т-і-н- к-м-а-а д-я д-о-. ------------------------------- Мені потрібна кімната для двох. 0
Me-i-po---b-a -i-na----l-a-dv--h. M--- p------- k------ d--- d----- M-n- p-t-i-n- k-m-a-a d-y- d-o-h- --------------------------------- Meni potribna kimnata dlya dvokh.
Kui palju maksab tuba öö kohta? Ск--ь-- ко-тує-кімн--- н- ніч? С------ к----- к------ н- н--- С-і-ь-и к-ш-у- к-м-а-а н- н-ч- ------------------------------ Скільки коштує кімната на ніч? 0
S--lʹk- ko-ht-ye kimnata -- -i--? S------ k------- k------ n- n---- S-i-ʹ-y k-s-t-y- k-m-a-a n- n-c-? --------------------------------- Skilʹky koshtuye kimnata na nich?
Ma sooviksin vanniga tuba. Я --ч---ім-ату-- ванн-ю. Я х--- к------ з в------ Я х-ч- к-м-а-у з в-н-о-. ------------------------ Я хочу кімнату з ванною. 0
YA-k-o---------tu z-van---u. Y- k----- k------ z v------- Y- k-o-h- k-m-a-u z v-n-o-u- ---------------------------- YA khochu kimnatu z vannoyu.
Ma sooviksin dušiga tuba. Я--оч- к-м--ту - душ--. Я х--- к------ з д----- Я х-ч- к-м-а-у з д-ш-м- ----------------------- Я хочу кімнату з душем. 0
YA --o-h--ki---t- z--u-hem. Y- k----- k------ z d------ Y- k-o-h- k-m-a-u z d-s-e-. --------------------------- YA khochu kimnatu z dushem.
Kas ma saaksin tuba näha? Чи-м-ж- - по--вит-ся--а к--н-ту? Ч- м--- я п--------- н- к------- Ч- м-ж- я п-д-в-т-с- н- к-м-а-у- -------------------------------- Чи можу я подивитися на кімнату? 0
Chy-m-zhu ya -o------s---na--i-nat-? C-- m---- y- p---------- n- k------- C-y m-z-u y- p-d-v-t-s-a n- k-m-a-u- ------------------------------------ Chy mozhu ya podyvytysya na kimnatu?
Kas siin on garaaž? Чи-є-т-- -ар--? Ч- є т-- г----- Ч- є т-т г-р-ж- --------------- Чи є тут гараж? 0
C----e --t-h----h? C-- y- t-- h------ C-y y- t-t h-r-z-? ------------------ Chy ye tut harazh?
Kas siin on seif? Чи-- -------ф? Ч- є т-- с---- Ч- є т-т с-й-? -------------- Чи є тут сейф? 0
C-- ----u- sey̆-? C-- y- t-- s----- C-y y- t-t s-y-f- ----------------- Chy ye tut sey̆f?
Kas siin on faks? Ч----т-- --кс? Ч- є т-- ф---- Ч- є т-т ф-к-? -------------- Чи є тут факс? 0
Ch- -e -ut-faks? C-- y- t-- f---- C-y y- t-t f-k-? ---------------- Chy ye tut faks?
Hästi, ma võtan selle toa. Добр-------р---імнату. Д----- я б--- к------- Д-б-е- я б-р- к-м-а-у- ---------------------- Добре, я беру кімнату. 0
Dobre- -- be-u-ki-na-u. D----- y- b--- k------- D-b-e- y- b-r- k-m-a-u- ----------------------- Dobre, ya beru kimnatu.
Siin on võtmed. О-- к----. О-- к----- О-ь к-ю-і- ---------- Ось ключі. 0
O-ʹ ----chi. O-- k------- O-ʹ k-y-c-i- ------------ Osʹ klyuchi.
Siin on mu pagas. О-ь мі--ба--ж. О-- м-- б----- О-ь м-й б-г-ж- -------------- Ось мій багаж. 0
Osʹ-m--̆-b-----. O-- m--- b------ O-ʹ m-y- b-h-z-. ---------------- Osʹ miy̆ bahazh.
Mis kell saab hommikusööki süüa? О------- г------п---ється сн-данок? О к----- г----- п-------- с-------- О к-т-і- г-д-н- п-д-є-ь-я с-і-а-о-? ----------------------------------- О котрій годині подається сніданок? 0
O--otriy̆-hody-- p-day-tʹsy- -nidan-k? O k------ h----- p---------- s-------- O k-t-i-̆ h-d-n- p-d-y-t-s-a s-i-a-o-? -------------------------------------- O kotriy̆ hodyni podayetʹsya snidanok?
Mis kell saab lõunat süüa? О к--рій-го-и-і -о-----с- ----? О к----- г----- п-------- о---- О к-т-і- г-д-н- п-д-є-ь-я о-і-? ------------------------------- О котрій годині подається обід? 0
O -ot-i-̆ -o---i-p-day-tʹ-ya--b--? O k------ h----- p---------- o---- O k-t-i-̆ h-d-n- p-d-y-t-s-a o-i-? ---------------------------------- O kotriy̆ hodyni podayetʹsya obid?
Mis kell saab õhtust süüa? О-к--рі---о---і-по--є-ь----е-е-я? О к----- г----- п-------- в------ О к-т-і- г-д-н- п-д-є-ь-я в-ч-р-? --------------------------------- О котрій годині подається вечеря? 0
O--o-riy- h-d-n- p--ay--ʹ------ch-r--? O k------ h----- p---------- v-------- O k-t-i-̆ h-d-n- p-d-y-t-s-a v-c-e-y-? -------------------------------------- O kotriy̆ hodyni podayetʹsya vecherya?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...