Vestmik

et Määrsõnad   »   eo Adverboj

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [cent]

Adverboj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi j---- ank-ra---e j-- – a------ n- j-m – a-k-r-ŭ n- ---------------- jam – ankoraŭ ne 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Ĉu------- es--- e--B-r-ino? Ĉ- v- j-- e---- e- B------- Ĉ- v- j-m e-t-s e- B-r-i-o- --------------------------- Ĉu vi jam estis en Berlino? 0
Ei, mitte kunagi. N---a-ko--ŭ---. N-- a------ n-- N-, a-k-r-ŭ n-. --------------- Ne, ankoraŭ ne. 0
keegi – mitte keegi i- – nen-u i- – n---- i- – n-n-u ---------- iu – neniu 0
Tunnete te siin kedagi? Ĉ- ----on-s iu--ĉ--t--? Ĉ- v- k---- i-- ĉ------ Ĉ- v- k-n-s i-n ĉ---i-? ----------------------- Ĉu vi konas iun ĉi-tie? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne, -- --n-s n--i-- -i--ie. N-- m- k---- n----- ĉ------ N-, m- k-n-s n-n-u- ĉ---i-. --------------------------- Ne, mi konas neniun ĉi-tie. 0
veel – mitte enam p-- - ne p-u p-- – n- p-- p-u – n- p-u ------------ plu – ne plu 0
Jääte te veel kauaks siia? Ĉu v- pl- re-----lo-ge-ĉ---i-? Ĉ- v- p-- r----- l---- ĉ------ Ĉ- v- p-u r-s-a- l-n-e ĉ---i-? ------------------------------ Ĉu vi plu restas longe ĉi-tie? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N------ne---u-r---as -ong- -i-t-e. N-- m- n- p-- r----- l---- ĉ------ N-, m- n- p-u r-s-a- l-n-e ĉ---i-. ---------------------------------- Ne, mi ne plu restas longe ĉi-tie. 0
veel midagi – ei midagi a--or---io-–-neni--p-i a------ i- – n---- p-- a-k-r-ŭ i- – n-n-o p-i ---------------------- ankoraŭ io – nenio pli 0
Soovite te veel midagi juua? Ĉ- -i-ŝ-tus-tri--- -n------i-n? Ĉ- v- ŝ---- t----- a------ i--- Ĉ- v- ŝ-t-s t-i-k- a-k-r-ŭ i-n- ------------------------------- Ĉu vi ŝatus trinki ankoraŭ ion? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-,-mi-d--ir-s--en-on--l-. N-- m- d------ n----- p--- N-, m- d-z-r-s n-n-o- p-i- -------------------------- Ne, mi deziras nenion pli. 0
juba midagi – mitte veel jam -----an---aŭ -e--o j-- i- – a------ n---- j-m i- – a-k-r-ŭ n-n-o ---------------------- jam io – ankoraŭ nenio 0
Olete te juba midagi söönud? Ĉu ----am manĝi- -o-? Ĉ- v- j-- m----- i--- Ĉ- v- j-m m-n-i- i-n- --------------------- Ĉu vi jam manĝis ion? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N-- -i-m---i- --ko-aŭ-n--i-n. N-- m- m----- a------ n------ N-, m- m-n-i- a-k-r-ŭ n-n-o-. ----------------------------- Ne, mi manĝis ankoraŭ nenion. 0
veel keegi – mitte keegi ankoraŭ ------e-iu--li a------ i- – n---- p-- a-k-r-ŭ i- – n-n-u p-i ---------------------- ankoraŭ iu – neniu pli 0
Soovib keegi veel kohvi? Ĉ- an--raŭ -u -at---k-fo-? Ĉ- a------ i- ŝ---- k----- Ĉ- a-k-r-ŭ i- ŝ-t-s k-f-n- -------------------------- Ĉu ankoraŭ iu ŝatus kafon? 0
Ei, mitte keegi. N-,---n-- pli. N-- n---- p--- N-, n-n-u p-i- -------------- Ne, neniu pli. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...