Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   eo Is-tempo de la modalverboj 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [okdek ok]

Is-tempo de la modalverboj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Mi--f-l---- -ol-s---pl--i. M-- f--- n- v---- p------- M-a f-l- n- v-l-s p-p-u-i- -------------------------- Mia filo ne volis pupludi. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. Mi- --li-o-ne----i- f--b-llu-i. M-- f----- n- v---- f---------- M-a f-l-n- n- v-l-s f-t-a-l-d-. ------------------------------- Mia filino ne volis futballudi. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. M-- -dzi---ne --lis ŝ----d---u- -i. M-- e----- n- v---- ŝ------ k-- m-- M-a e-z-n- n- v-l-s ŝ-k-u-i k-n m-. ----------------------------------- Mia edzino ne volis ŝakludi kun mi. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M--j --f--o- -e -o-i------e--. M--- g------ n- v---- p------- M-a- g-f-l-j n- v-l-s p-o-e-i- ------------------------------ Miaj gefiloj ne volis promeni. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. Ili-----oli-----i---la ĉ-mbron. I-- n- v---- o----- l- ĉ------- I-i n- v-l-s o-d-g- l- ĉ-m-r-n- ------------------------------- Ili ne volis ordigi la ĉambron. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. Il- -e vol-s e-l--i--. I-- n- v---- e-------- I-i n- v-l-s e-l-t-ĝ-. ---------------------- Ili ne volis enlitiĝi. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Li--e ---ti- ma--- --ac-a-o-. L- n- r----- m---- g--------- L- n- r-j-i- m-n-i g-a-i-ĵ-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi glaciaĵon. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. L- ne-ra--i- --n-----kol---n. L- n- r----- m---- ĉ--------- L- n- r-j-i- m-n-i ĉ-k-l-d-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi ĉokoladon. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. L- -e ra-t-- m-nĝ---onb-n-j-. L- n- r----- m---- b--------- L- n- r-j-i- m-n-i b-n-o-o-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi bonbonojn. 0
Ma võisin midagi soovida. M--r-jtis de-ir---o--p---m-. M- r----- d----- i-- p-- m-- M- r-j-i- d-z-r- i-n p-r m-. ---------------------------- Mi rajtis deziri ion por mi. 0
Ma võisin endale kleidi osta. M--ra--is a-eti --bon ------. M- r----- a---- r---- p-- m-- M- r-j-i- a-e-i r-b-n p-r m-. ----------------------------- Mi rajtis aĉeti robon por mi. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Mi-r----- pr-n- --ali----por -i. M- r----- p---- p------- p-- m-- M- r-j-i- p-e-i p-a-i-o- p-r m-. -------------------------------- Mi rajtis preni pralinon por mi. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Ĉu--i-ra-----f-----n--- av--d---? Ĉ- v- r----- f--- e- l- a-------- Ĉ- v- r-j-i- f-m- e- l- a-i-d-l-? --------------------------------- Ĉu vi rajtis fumi en la aviadilo? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Ĉu-v--ra---- -rin-- ---ro---- l--h-s-it-lo? Ĉ- v- r----- t----- b----- e- l- h--------- Ĉ- v- r-j-i- t-i-k- b-e-o- e- l- h-s-i-a-o- ------------------------------------------- Ĉu vi rajtis trinki bieron en la hospitalo? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Ĉu--- ra--is--u-p--ni-l----ndon -n -a --telon? Ĉ- v- r----- k------- l- h----- e- l- h------- Ĉ- v- r-j-i- k-n-r-n- l- h-n-o- e- l- h-t-l-n- ---------------------------------------------- Ĉu vi rajtis kunpreni la hundon en la hotelon? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. D-m -a-f-rio- -a---f-n-j-ra-ti--l-n---resti-----er-. D-- l- f----- l- i------ r----- l---- r---- e------- D-m l- f-r-o- l- i-f-n-j r-j-i- l-n-e r-s-i e-s-e-e- ---------------------------------------------------- Dum la ferioj la infanoj rajtis longe resti ekstere. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. Il--raj--s--ong--lu-i en -a k--to. I-- r----- l---- l--- e- l- k----- I-i r-j-i- l-n-e l-d- e- l- k-r-o- ---------------------------------- Ili rajtis longe ludi en la korto. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. Il----jt-s---n---re-t----k--. I-- r----- l---- r---- v----- I-i r-j-i- l-n-e r-s-i v-k-j- ----------------------------- Ili rajtis longe resti vekaj. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...