Vestmik

et Eile – täna – homme   »   eo Hieraŭ – hodiaŭ – morgaŭ

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dek]

Hieraŭ – hodiaŭ – morgaŭ

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Hi-ra--es--s s-b--o. Hieraŭ estis sabato. H-e-a- e-t-s s-b-t-. -------------------- Hieraŭ estis sabato. 0
Eile olin ma kinos. H---aŭ-mi e---s -- la -i--j-. Hieraŭ mi estis en la kinejo. H-e-a- m- e-t-s e- l- k-n-j-. ----------------------------- Hieraŭ mi estis en la kinejo. 0
Film oli huvitav. L--f--mo e---- int-resa. La filmo estis interesa. L- f-l-o e-t-s i-t-r-s-. ------------------------ La filmo estis interesa. 0
Täna on pühapäev. H--i-ŭ-est-- -i-anĉo. Hodiaŭ estas dimanĉo. H-d-a- e-t-s d-m-n-o- --------------------- Hodiaŭ estas dimanĉo. 0
Täna ma ei tööta. Ho------i--e la-or--. Hodiaŭ mi ne laboras. H-d-a- m- n- l-b-r-s- --------------------- Hodiaŭ mi ne laboras. 0
Ma jään koju. Mi-r-s-as--e---. Mi restas hejme. M- r-s-a- h-j-e- ---------------- Mi restas hejme. 0
Homme on esmaspäev. M----- es-o--l-n--. Morgaŭ estos lundo. M-r-a- e-t-s l-n-o- ------------------- Morgaŭ estos lundo. 0
Homme teen jälle tööd. M-rgaŭ -- -en--e--a-o-os. Morgaŭ mi denove laboros. M-r-a- m- d-n-v- l-b-r-s- ------------------------- Morgaŭ mi denove laboros. 0
Ma töötan büroos. Mi -abo--s-e- -fi--j-. Mi laboras en oficejo. M- l-b-r-s e- o-i-e-o- ---------------------- Mi laboras en oficejo. 0
Kes see on? Kiu-estas --u? Kiu estas tiu? K-u e-t-s t-u- -------------- Kiu estas tiu? 0
See on Peter. T-u esta---et--. Tiu estas Petro. T-u e-t-s P-t-o- ---------------- Tiu estas Petro. 0
Peter on õpilane. Pe--o-es-as -tuden--. Petro estas studento. P-t-o e-t-s s-u-e-t-. --------------------- Petro estas studento. 0
Kes see on? Ki- -st-s tiu? Kiu estas tiu? K-u e-t-s t-u- -------------- Kiu estas tiu? 0
See on Martha. T-----tas -a-t-. Tiu estas Marta. T-u e-t-s M-r-a- ---------------- Tiu estas Marta. 0
Martha on sekretär. M---- -stas--e--e--r---o. Marta estas sekretariino. M-r-a e-t-s s-k-e-a-i-n-. ------------------------- Marta estas sekretariino. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-tr--k-j Ma-ta -st-s ---m-ko-. Petro kaj Marta estas geamikoj. P-t-o k-j M-r-a e-t-s g-a-i-o-. ------------------------------- Petro kaj Marta estas geamikoj. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P-t----st-s-la--mik- d- ---ta. Petro estas la amiko de Marta. P-t-o e-t-s l- a-i-o d- M-r-a- ------------------------------ Petro estas la amiko de Marta. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Ma-ta-e-t-- -- -mi-ino--e-Pet-o. Marta estas la amikino de Petro. M-r-a e-t-s l- a-i-i-o d- P-t-o- -------------------------------- Marta estas la amikino de Petro. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!