Vestmik

et Linnas   »   eo En la urbo

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [dudek kvin]

En la urbo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Mi ŝ-tus -r---- -a --ac---mo. Mi ŝatus iri al la stacidomo. M- ŝ-t-s i-i a- l- s-a-i-o-o- ----------------------------- Mi ŝatus iri al la stacidomo. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Mi-ŝ--us iri -l--a --ugh-v-n-. Mi ŝatus iri al la flughaveno. M- ŝ-t-s i-i a- l- f-u-h-v-n-. ------------------------------ Mi ŝatus iri al la flughaveno. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Mi -atu- iri--l-l- -r-ocentr-. Mi ŝatus iri al la urbocentro. M- ŝ-t-s i-i a- l- u-b-c-n-r-. ------------------------------ Mi ŝatus iri al la urbocentro. 0
Kuidas saan ma rongijaama? K-el -- -tingu -a s-a-i-omon? Kiel mi atingu la stacidomon? K-e- m- a-i-g- l- s-a-i-o-o-? ----------------------------- Kiel mi atingu la stacidomon? 0
Kuidas saan ma lennujaama? K-e---- -tingu l- fl-ghav--on? Kiel mi atingu la flughavenon? K-e- m- a-i-g- l- f-u-h-v-n-n- ------------------------------ Kiel mi atingu la flughavenon? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Ki-- m--atingu -a--r-o-en--on? Kiel mi atingu la urbocentron? K-e- m- a-i-g- l- u-b-c-n-r-n- ------------------------------ Kiel mi atingu la urbocentron? 0
Mul on taksot vaja. Mi be----s ----i--. Mi bezonas taksion. M- b-z-n-s t-k-i-n- ------------------- Mi bezonas taksion. 0
Mul on linnakaarti vaja. M- b----as----o-ap--. Mi bezonas urbomapon. M- b-z-n-s u-b-m-p-n- --------------------- Mi bezonas urbomapon. 0
Mul on hotelli vaja. M- be-o-as h-t-l--. Mi bezonas hotelon. M- b-z-n-s h-t-l-n- ------------------- Mi bezonas hotelon. 0
Ma sooviks autot rentida. M--ŝatu--lup-e-i aŭ--n. Mi ŝatus lupreni aŭton. M- ŝ-t-s l-p-e-i a-t-n- ----------------------- Mi ŝatus lupreni aŭton. 0
Siin on mu krediitkaart. J-n -ia kr---tk---o. Jen mia kreditkarto. J-n m-a k-e-i-k-r-o- -------------------- Jen mia kreditkarto. 0
Siin on mu juhiluba. Je----a-s-irp-----i-o. Jen mia stirpermesilo. J-n m-a s-i-p-r-e-i-o- ---------------------- Jen mia stirpermesilo. 0
Mis on linnas vaadata? Kio v-zi-----s en-la---b-? Kio vizitindas en la urbo? K-o v-z-t-n-a- e- l- u-b-? -------------------------- Kio vizitindas en la urbo? 0
Minge vanalinna. I----- la --l---- ----. Iru al la malnova urbo. I-u a- l- m-l-o-a u-b-. ----------------------- Iru al la malnova urbo. 0
Tehke linnas ringsõit. Fa---gvida-an v-z--on -e -- u-b-. Faru gvidatan viziton de la urbo. F-r- g-i-a-a- v-z-t-n d- l- u-b-. --------------------------------- Faru gvidatan viziton de la urbo. 0
Minge sadamasse. Ir- -l -a --ven-. Iru al la haveno. I-u a- l- h-v-n-. ----------------- Iru al la haveno. 0
Tehke sadamaringsõit. Fa---g-i-a----vi--ton ----a ha-e-o. Faru gvidatan viziton de la haveno. F-r- g-i-a-a- v-z-t-n d- l- h-v-n-. ----------------------------------- Faru gvidatan viziton de la haveno. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? K--j-vi-i-da--j---ta--k--m--iu-? Kiuj vidindaĵoj estas krom tiuj? K-u- v-d-n-a-o- e-t-s k-o- t-u-? -------------------------------- Kiuj vidindaĵoj estas krom tiuj? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!