Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   eo Posesivaj pronomoj 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sesdek sep]

Posesivaj pronomoj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
prillid la o-ul-i--oj la okulvitroj l- o-u-v-t-o- ------------- la okulvitroj 0
Ta unustas oma prillid. Li----g-s-s----jn---ulvi-r---. Li forgesis siajn okulvitrojn. L- f-r-e-i- s-a-n o-u-v-t-o-n- ------------------------------ Li forgesis siajn okulvitrojn. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K-e--o li------ s-----o--lvit--j-? Kie do li metis siajn okulvitrojn? K-e d- l- m-t-s s-a-n o-u-v-t-o-n- ---------------------------------- Kie do li metis siajn okulvitrojn? 0
kell la h-r-o-o la horloĝo l- h-r-o-o ---------- la horloĝo 0
Ta kell on katki. L-a-h-----o --f-k-i--s. Lia horloĝo difektiĝis. L-a h-r-o-o d-f-k-i-i-. ----------------------- Lia horloĝo difektiĝis. 0
Kell ripub seinal. La--orl-ĝo -e-das -ur--a -uro. La horloĝo pendas sur la muro. L- h-r-o-o p-n-a- s-r l- m-r-. ------------------------------ La horloĝo pendas sur la muro. 0
pass l---a-p-rto la pasporto l- p-s-o-t- ----------- la pasporto 0
Ta kaotas enda passi. L- --r-i- ---n---spor-o-. Li perdis sian pasporton. L- p-r-i- s-a- p-s-o-t-n- ------------------------- Li perdis sian pasporton. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Ki- -o -- ----s sia---a-por---? Kie do li metis sian pasporton? K-e d- l- m-t-s s-a- p-s-o-t-n- ------------------------------- Kie do li metis sian pasporton? 0
nad – nende ili ---l-a ili - ilia i-i - i-i- ---------- ili - ilia 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. L- -nf-noj--- -ovas -rov- siajn--ep----jn. La infanoj ne povas trovi siajn gepatrojn. L- i-f-n-j n- p-v-s t-o-i s-a-n g-p-t-o-n- ------------------------------------------ La infanoj ne povas trovi siajn gepatrojn. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! S-d --- --nas-ili-- -epatro-! Sed jen venas iliaj gepatroj! S-d j-n v-n-s i-i-j g-p-t-o-! ----------------------------- Sed jen venas iliaj gepatroj! 0
Teie – teie v-----ia vi - via v- - v-a -------- vi - via 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? K-a e-------a-v--a--,--injo-o-Mü--er? Kia estis via vojaĝo, Sinjoro Müller? K-a e-t-s v-a v-j-ĝ-, S-n-o-o M-l-e-? ------------------------------------- Kia estis via vojaĝo, Sinjoro Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? K-----tas-via-ed--no--Si-j-ro-Mü-l--? Kie estas via edzino, Sinjoro Müller? K-e e-t-s v-a e-z-n-, S-n-o-o M-l-e-? ------------------------------------- Kie estas via edzino, Sinjoro Müller? 0
Teie – teie v- ---ia vi - via v- - v-a -------- vi - via 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Kia es--s-vi---o-a-o,---nj-rin- ---midt? Kia estis via vojaĝo, Sinjorino Schmidt? K-a e-t-s v-a v-j-ĝ-, S-n-o-i-o S-h-i-t- ---------------------------------------- Kia estis via vojaĝo, Sinjorino Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Ki---st-s-v-a e---, S-n--rin- Sc--id-? Kie estas via edzo, Sinjorino Schmidt? K-e e-t-s v-a e-z-, S-n-o-i-o S-h-i-t- -------------------------------------- Kie estas via edzo, Sinjorino Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!