Vestmik

et Omadussõnad 3   »   eo Adjektivoj 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [okdek]

Adjektivoj 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Tal on koer. Ŝi----a--h-ndon. Ŝ- h---- h------ Ŝ- h-v-s h-n-o-. ---------------- Ŝi havas hundon. 0
See koer on suur. L- -und-----a- -r--da. L- h---- e---- g------ L- h-n-o e-t-s g-a-d-. ---------------------- La hundo estas granda. 0
Tal on suur koer. Ŝi -a--s--r---an h-n---. Ŝ- h---- g------ h------ Ŝ- h-v-s g-a-d-n h-n-o-. ------------------------ Ŝi havas grandan hundon. 0
Tal on maja. Ŝi--a-a- -o-o-. Ŝ- h---- d----- Ŝ- h-v-s d-m-n- --------------- Ŝi havas domon. 0
See maja on väike. L--d-m---s--s mal-r-nda. L- d--- e---- m--------- L- d-m- e-t-s m-l-r-n-a- ------------------------ La domo estas malgranda. 0
Tal on väike maja. Ŝ- h---- ma-gr-nd---domo-. Ŝ- h---- m--------- d----- Ŝ- h-v-s m-l-r-n-a- d-m-n- -------------------------- Ŝi havas malgrandan domon. 0
Ta elab hotellis. L- ---as e- h----o. L- l---- e- h------ L- l-ĝ-s e- h-t-l-. ------------------- Li loĝas en hotelo. 0
See hotell on odav. La-h-te-- -s--s--a--u-tek-s-a. L- h----- e---- m------------- L- h-t-l- e-t-s m-l-u-t-k-s-a- ------------------------------ La hotelo estas malmultekosta. 0
Ta elab odavas hotellis. L--l--a--en---l---t-ko------t-l-. L- l---- e- m------------ h------ L- l-ĝ-s e- m-l-u-t-k-s-a h-t-l-. --------------------------------- Li loĝas en malmultekosta hotelo. 0
Tal on auto. L- -av-s-a---n. L- h---- a----- L- h-v-s a-t-n- --------------- Li havas aŭton. 0
See auto on kallis. L--a-to-e---- ---te-o--a. L- a--- e---- m---------- L- a-t- e-t-s m-l-e-o-t-. ------------------------- La aŭto estas multekosta. 0
Tal on kallis auto. L--h--a--m-l-ek------a--o-. L- h---- m---------- a----- L- h-v-s m-l-e-o-t-n a-t-n- --------------------------- Li havas multekostan aŭton. 0
Ta loeb romaani. Li ----s r-m-non. L- l---- r------- L- l-g-s r-m-n-n- ----------------- Li legas romanon. 0
See romaan on igav. L- r-m-n- --tas ---a. L- r----- e---- t---- L- r-m-n- e-t-s t-d-. --------------------- La romano estas teda. 0
Ta loeb igavat romaani. L-----a--t---n-ro-a---. L- l---- t---- r------- L- l-g-s t-d-n r-m-n-n- ----------------------- Li legas tedan romanon. 0
Ta vaatab filmi. Ŝ- -p-k-a--filmo-. Ŝ- s------ f------ Ŝ- s-e-t-s f-l-o-. ------------------ Ŝi spektas filmon. 0
See film on põnev. L--f---o--s-a- a-e-to----a. L- f---- e---- a----------- L- f-l-o e-t-s a-e-t-k-p-a- --------------------------- La filmo estas atentokapta. 0
Ta vaatab põnevat filmi. Ŝ-----k--s --en-o--pta--fi----. Ŝ- s------ a----------- f------ Ŝ- s-e-t-s a-e-t-k-p-a- f-l-o-. ------------------------------- Ŝi spektas atentokaptan filmon. 0

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....