Vestmik

et midagi paluma   »   eo peti ion

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [sepdek kvar]

peti ion

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? Ĉ--v--p-va- to--i--ia---haro--? Ĉ- v- p---- t---- m---- h------ Ĉ- v- p-v-s t-n-i m-a-n h-r-j-? ------------------------------- Ĉu vi povas tondi miajn harojn? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Ne--ro-mall----,----p---s. N- t-- m-------- m- p----- N- t-o m-l-o-g-, m- p-t-s- -------------------------- Ne tro mallonge, mi petas. 0
Veidi lühemaks, palun. I-m-pl- ---lon-e- -i -etas. I-- p-- m-------- m- p----- I-m p-i m-l-o-g-, m- p-t-s- --------------------------- Iom pli mallonge, mi petas. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? Ĉ- vi ---a- ri--li l- -o-o-n? Ĉ- v- p---- r----- l- f------ Ĉ- v- p-v-s r-v-l- l- f-t-j-? ----------------------------- Ĉu vi povas riveli la fotojn? 0
Fotod on CD-plaadil. L--f-t-- e-t-----r -a lu--is--. L- f---- e---- s-- l- l-------- L- f-t-j e-t-s s-r l- l-m-i-k-. ------------------------------- La fotoj estas sur la lumdisko. 0
Fotod on fotoaparaadis. L- fo-oj ---as--n ---f--il-. L- f---- e---- e- l- f------ L- f-t-j e-t-s e- l- f-t-l-. ---------------------------- La fotoj estas en la fotilo. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Ĉu v- pov---r-p-r--mi-n--or--ĝ--? Ĉ- v- p---- r----- m--- h-------- Ĉ- v- p-v-s r-p-r- m-a- h-r-o-o-? --------------------------------- Ĉu vi povas ripari mian horloĝon? 0
Klaas on katki. La v-t-o -st-s----pi--. L- v---- e---- r------- L- v-t-o e-t-s r-m-i-a- ----------------------- La vitro estas rompita. 0
Patarei on tühi. La ---er-o--st---m-----n-. L- b------ e---- m-------- L- b-t-r-o e-t-s m-l-l-n-. -------------------------- La baterio estas malplena. 0
Saaksite te seda särki triikida? Ĉu v----va--gl-di la -em-zon? Ĉ- v- p---- g---- l- ĉ------- Ĉ- v- p-v-s g-a-i l- ĉ-m-z-n- ----------------------------- Ĉu vi povas gladi la ĉemizon? 0
Saaksite te need püksid pesta? Ĉu-vi-p-vas-p------la-pa-t-l-n-n? Ĉ- v- p---- p----- l- p---------- Ĉ- v- p-v-s p-r-g- l- p-n-a-o-o-? --------------------------------- Ĉu vi povas purigi la pantalonon? 0
Saaksite te need kingad parandada? Ĉu -i-p--a--r-p-r-----ŝu---? Ĉ- v- p---- r----- l- ŝ----- Ĉ- v- p-v-s r-p-r- l- ŝ-o-n- ---------------------------- Ĉu vi povas ripari la ŝuojn? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Ĉ-----po--- doni-al--i--ajr-n? Ĉ- v- p---- d--- a- m- f------ Ĉ- v- p-v-s d-n- a- m- f-j-o-? ------------------------------ Ĉu vi povas doni al mi fajron? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? Ĉ- vi-hav-- a--m-toj- aŭ-f---i--n? Ĉ- v- h---- a-------- a- f-------- Ĉ- v- h-v-s a-u-e-o-n a- f-j-i-o-? ---------------------------------- Ĉu vi havas alumetojn aŭ fajrilon? 0
Kas teil on tuhatoosi? Ĉ- ----a--s c--dr----? Ĉ- v- h---- c--------- Ĉ- v- h-v-s c-n-r-j-n- ---------------------- Ĉu vi havas cindrujon? 0
Suitsetate te sigareid? Ĉu -i-fum---c-ga----? Ĉ- v- f---- c-------- Ĉ- v- f-m-s c-g-r-j-? --------------------- Ĉu vi fumas cigarojn? 0
Suitsetate te sigarette? Ĉ---i-f-m-- -iga---ojn? Ĉ- v- f---- c---------- Ĉ- v- f-m-s c-g-r-d-j-? ----------------------- Ĉu vi fumas cigaredojn? 0
Suitsetate te piipu? Ĉ- -- --mas p-po-? Ĉ- v- f---- p----- Ĉ- v- f-m-s p-p-n- ------------------ Ĉu vi fumas pipon? 0

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...