Vestmik

et Minevik 2   »   eo Is-tempo 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [okdek du]

Is-tempo 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Ĉu -- --v-- --k--a-bulanc-n? Ĉ- v- d---- v--- a---------- Ĉ- v- d-v-s v-k- a-b-l-n-o-? ---------------------------- Ĉu vi devis voki ambulancon? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Ĉ---i--e-is--o-- -ura---ton? Ĉ- v- d---- v--- k---------- Ĉ- v- d-v-s v-k- k-r-c-s-o-? ---------------------------- Ĉu vi devis voki kuraciston? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Ĉu-v------s----i -- --l-con? Ĉ- v- d---- v--- l- p------- Ĉ- v- d-v-s v-k- l- p-l-c-n- ---------------------------- Ĉu vi devis voki la policon? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Ĉu--i ha-a--la t-le--nnume--n?--- ---e-h---- ---. Ĉ- v- h---- l- t-------------- M- ĵ--- h---- ĝ--- Ĉ- v- h-v-s l- t-l-f-n-u-e-o-? M- ĵ-s- h-v-s ĝ-n- ------------------------------------------------- Ĉu vi havas la telefonnumeron? Mi ĵuse havis ĝin. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Ĉu -i ha----la a---s-n?--i ĵu-e ----- ĝ--. Ĉ- v- h---- l- a------- M- ĵ--- h---- ĝ--- Ĉ- v- h-v-s l- a-r-s-n- M- ĵ-s- h-v-s ĝ-n- ------------------------------------------ Ĉu vi havas la adreson? Mi ĵuse havis ĝin. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ĉ- v--h--a---- ur---apon?----ĵ-se -avis ĝin. Ĉ- v- h---- l- u--------- M- ĵ--- h---- ĝ--- Ĉ- v- h-v-s l- u-b-m-p-n- M- ĵ-s- h-v-s ĝ-n- -------------------------------------------- Ĉu vi havas la urbomapon? Mi ĵuse havis ĝin. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Ĉu -i ve--- a--rat-- -i--e pov-s ven---k-rate. Ĉ- l- v---- a------- L- n- p---- v--- a------- Ĉ- l- v-n-s a-u-a-e- L- n- p-v-s v-n- a-u-a-e- ---------------------------------------------- Ĉu li venis akurate? Li ne povis veni akurate. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Ĉu-li--ro--s-l- vo--n- -i--e-po-------vi--- -oj--. Ĉ- l- t----- l- v----- L- n- p---- t---- l- v----- Ĉ- l- t-o-i- l- v-j-n- L- n- p-v-s t-o-i l- v-j-n- -------------------------------------------------- Ĉu li trovis la vojon? Li ne povis trovi la vojon. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ĉ---i--o-p-e-i---i-? L- -e-po--s -omp-e---min. Ĉ- l- k-------- v--- L- n- p---- k------- m--- Ĉ- l- k-m-r-n-s v-n- L- n- p-v-s k-m-r-n- m-n- ---------------------------------------------- Ĉu li komprenis vin? Li ne povis kompreni min. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Kial----n- povis v----a-u-at-? K--- v- n- p---- v--- a------- K-a- v- n- p-v-s v-n- a-u-a-e- ------------------------------ Kial vi ne povis veni akurate? 0
Miks sa teed ei leidnud? Ki---v--n--po-i---r-vi l---o---? K--- v- n- p---- t---- l- v----- K-a- v- n- p-v-s t-o-i l- v-j-n- -------------------------------- Kial vi ne povis trovi la vojon? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Kia--v---e -ovi- --m-re-i----? K--- v- n- p---- k------- l--- K-a- v- n- p-v-s k-m-r-n- l-n- ------------------------------ Kial vi ne povis kompreni lin? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Mi--e p-v-- ve---ak--a-e-ĉ-r ne-iu -us------ikis. M- n- p---- v--- a------ ĉ-- n---- b--- t-------- M- n- p-v-s v-n- a-u-a-e ĉ-r n-n-u b-s- t-a-i-i-. ------------------------------------------------- Mi ne povis veni akurate ĉar neniu buso trafikis. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Mi------ov-s--a--o-on--a---i--- h-vi- ----ma--n. M- n- t----- l- v---- ĉ-- m- n- h---- u--------- M- n- t-o-i- l- v-j-n ĉ-r m- n- h-v-s u-b-m-p-n- ------------------------------------------------ Mi ne trovis la vojon ĉar mi ne havis urbomapon. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Mi -e po--s ---p--n- --n ĉar l- m--i-o e-tis--ro-la-t-. M- n- p---- k------- l-- ĉ-- l- m----- e---- t-- l----- M- n- p-v-s k-m-r-n- l-n ĉ-r l- m-z-k- e-t-s t-o l-ŭ-a- ------------------------------------------------------- Mi ne povis kompreni lin ĉar la muziko estis tro laŭta. 0
Ma pidin takso võtma. Mi d-v-s-pr--i ta-s---. M- d---- p---- t------- M- d-v-s p-e-i t-k-i-n- ----------------------- Mi devis preni taksion. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. M- -ev-s---eti--r--m-pon. M- d---- a---- u--------- M- d-v-s a-e-i u-b-m-p-n- ------------------------- Mi devis aĉeti urbomapon. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Mi--e--s-malŝa-ti l- --di-ic-vi--n. M- d---- m------- l- r------------- M- d-v-s m-l-a-t- l- r-d-r-c-v-l-n- ----------------------------------- Mi devis malŝalti la radiricevilon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!