Vestmik

et Pangas   »   eo En la banko

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [sesdek]

En la banko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. M- --t------fe--- kont--. M- ŝ---- m------- k------ M- ŝ-t-s m-l-e-m- k-n-o-. ------------------------- Mi ŝatus malfermi konton. 0
Siin on mu pass. Je--mi---a-p--to. J-- m-- p-------- J-n m-a p-s-o-t-. ----------------- Jen mia pasporto. 0
Ja siin on mu aadress. K---jen m---a-r--o. K-- j-- m-- a------ K-j j-n m-a a-r-s-. ------------------- Kaj jen mia adreso. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. M- ----s-depon- --no- --- -ia- k-nton. M- ŝ---- d----- m---- s-- m--- k------ M- ŝ-t-s d-p-n- m-n-n s-r m-a- k-n-o-. -------------------------------------- Mi ŝatus deponi monon sur mian konton. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Mi ŝ--u- -a-d---ni-mono- el m-- ----o. M- ŝ---- m-------- m---- e- m-- k----- M- ŝ-t-s m-l-e-o-i m-n-n e- m-a k-n-o- -------------------------------------- Mi ŝatus maldeponi monon el mia konto. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Mi-----s --c--i-mian -o----t---n. M- ŝ---- r----- m--- k----------- M- ŝ-t-s r-c-v- m-a- k-n-e-t-r-n- --------------------------------- Mi ŝatus ricevi mian konteltiron. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Mi ŝ--us enk-si---vo-a--stan-ĉ-k--. M- ŝ---- e------- v--------- ĉ----- M- ŝ-t-s e-k-s-g- v-j-ĝ-s-a- ĉ-k-n- ----------------------------------- Mi ŝatus enkasigi vojaĝistan ĉekon. 0
Kui kõrged on tasud? Ki---a-t-- -a-ma-le-a--? K--- a---- l- m--------- K-o- a-t-s l- m-k-e-a-o- ------------------------ Kiom altas la makleraĵo? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Kie-mi--u-skr-b-? K-- m- s--------- K-e m- s-b-k-i-u- ----------------- Kie mi subskribu? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. Mi a--ndas--ir-- e--G-rmanu-o. M- a------ ĝ---- e- G--------- M- a-e-d-s ĝ-r-n e- G-r-a-u-o- ------------------------------ Mi atendas ĝiron el Germanujo. 0
Siin on mu kontonumber. J----i- -o--o--mero. J-- m-- k----------- J-n m-a k-n-o-u-e-o- -------------------- Jen mia kontonumero. 0
Kas raha on saabunud? Ĉu la m-n---l-e-i-? Ĉ- l- m--- a------- Ĉ- l- m-n- a-v-n-s- ------------------- Ĉu la mono alvenis? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Mi ----- ŝ---- -i-- -u-on. M- ŝ---- ŝ---- t--- s----- M- ŝ-t-s ŝ-n-i t-u- s-m-n- -------------------------- Mi ŝatus ŝanĝi tiun sumon. 0
Mul on vaja USA dollareid. Mi -----as-us----- -o--rojn. M- b------ u------ d-------- M- b-z-n-s u-o-a-n d-l-r-j-. ---------------------------- Mi bezonas usonajn dolarojn. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Bonv--u-d-n--al mi e-v--o-ajn-bil-toj-. B------ d--- a- m- e--------- b-------- B-n-o-u d-n- a- m- e-v-l-r-j- b-l-t-j-. --------------------------------------- Bonvolu doni al mi etvalorajn biletojn. 0
Kas siin on sularahaautomaati? Ĉ- e---s -----ŭ-o---o -i-t-e? Ĉ- e---- b----------- ĉ------ Ĉ- e-t-s b-n-a-t-m-t- ĉ---i-? ----------------------------- Ĉu estas bankaŭtomato ĉi-tie? 0
Kui palju raha võib välja võtta? Ki-m-d- m--o-eb-a- elt---? K--- d- m--- e---- e------ K-o- d- m-n- e-l-s e-t-r-? -------------------------- Kiom da mono eblas eltiri? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Ki-- -r----ka-t------b---? K--- k----------- u------- K-u- k-e-i-k-r-o- u-e-l-s- -------------------------- Kiuj kreditkartoj uzeblas? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...