Vestmik

et Töö   »   eo Labori

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [kvindek kvin]

Labori

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ki- -st---vi-------sio? K-- e---- v-- p-------- K-o e-t-s v-a p-o-e-i-? ----------------------- Kio estas via profesio? 0
Mu mees on arst. Mi- e-z----ta- -ur-c-st-. M-- e--- e---- k--------- M-a e-z- e-t-s k-r-c-s-o- ------------------------- Mia edzo estas kuracisto. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Mi-l-bo-a--d--nt-mpe k-----leg----n-. M- l------ d-------- k--- f---------- M- l-b-r-s d-o-t-m-e k-e- f-e-i-t-n-. ------------------------------------- Mi laboras duontempe kiel flegistino. 0
Varsti saame me pensionit. N----ldaŭ --nsi--i--s. N- b----- p----------- N- b-l-a- p-n-i-l-ĝ-s- ---------------------- Ni baldaŭ pensiuliĝos. 0
Kuid maksud on kõrged. Sed--a imp-s-o- ---as--ro ----j. S-- l- i------- e---- t-- a----- S-d l- i-p-s-o- e-t-s t-o a-t-j- -------------------------------- Sed la impostoj estas tro altaj. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. K-j----ma--a-u---eku-o -u-te--st--. K-- l- m-------------- m----------- K-j l- m-l-a-u-a-e-u-o m-l-e-o-t-s- ----------------------------------- Kaj la malsanulasekuro multekostas. 0
Kelleks sa saada tahad? K-- -i---m vola- -ĝi? K-- v- i-- v---- i--- K-o v- i-m v-l-s i-i- --------------------- Kio vi iam volas iĝi? 0
Ma tahan inseneriks saada. Mi ŝa--s--ĝi-i---ni-r-. M- ŝ---- i-- i--------- M- ŝ-t-s i-i i-ĝ-n-e-o- ----------------------- Mi ŝatus iĝi inĝeniero. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Mi ---us stu---en -n-----i---o. M- ŝ---- s---- e- u------------ M- ŝ-t-s s-u-i e- u-i-e-s-t-t-. ------------------------------- Mi ŝatus studi en universitato. 0
Ma olen praktikant. M----ta- -ta--nto. M- e---- s-------- M- e-t-s s-a-a-t-. ------------------ Mi estas staĝanto. 0
Ma ei teeni palju. M--n- -a-nas-mult--. M- n- g----- m------ M- n- g-j-a- m-l-o-. -------------------- Mi ne gajnas multon. 0
Ma teen praktikat välismaal. Mi--t---s -ks------d-. M- s----- e----------- M- s-a-a- e-s-e-l-n-e- ---------------------- Mi staĝas eksterlande. 0
See on minu ülemus. Ti- ---a-----------. T-- e---- m-- e----- T-o e-t-s m-a e-t-o- -------------------- Tio estas mia estro. 0
Mul on meeldivad kolleegid. M--h-v-s a-ab-ajn --l----n. M- h---- a------- k-------- M- h-v-s a-a-l-j- k-l-g-j-. --------------------------- Mi havas afablajn kolegojn. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Ta-me-- -i -i-- i-a--al-la-la--r--a r--to--c--. T------ n- ĉ--- i--- a- l- l------- r---------- T-g-e-e n- ĉ-a- i-a- a- l- l-b-r-j- r-s-o-a-i-. ----------------------------------------------- Tagmeze ni ĉiam iras al la laboreja restoracio. 0
Ma otsin töökohta. M--se-ĉ---lab-ron. M- s----- l------- M- s-r-a- l-b-r-n- ------------------ Mi serĉas laboron. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. M--estas s--la-o-a--e-j-m -n--ja--. M- e---- s-------- d- j-- u-- j---- M- e-t-s s-n-a-o-a d- j-m u-u j-r-. ----------------------------------- Mi estas senlabora de jam unu jaro. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Es--- --o-multa- ---l-b---loj-e--ĉi--i- lan--. E---- t-- m----- s----------- e- ĉ----- l----- E-t-s t-o m-l-a- s-n-a-o-u-o- e- ĉ---i- l-n-o- ---------------------------------------------- Estas tro multaj senlaboruloj en ĉi-tiu lando. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?