Vestmik

et Minevik 1   »   eo Is-tempo 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [okdek unu]

Is-tempo 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
kirjutama s-r--i skribi s-r-b- ------ skribi 0
Ta kirjutas kirja. Li-skri-is-------n. Li skribis leteron. L- s-r-b-s l-t-r-n- ------------------- Li skribis leteron. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Ka---i s-r-b----ar-on. Kaj ŝi skribis karton. K-j ŝ- s-r-b-s k-r-o-. ---------------------- Kaj ŝi skribis karton. 0
lugema l-gi legi l-g- ---- legi 0
Ta luges ajakirja. L---e-i---e----. Li legis revuon. L- l-g-s r-v-o-. ---------------- Li legis revuon. 0
Ja ta luges raamatut. K-- ----eg-s---b-o-. Kaj ŝi legis libron. K-j ŝ- l-g-s l-b-o-. -------------------- Kaj ŝi legis libron. 0
võtma p---i preni p-e-i ----- preni 0
Ta võttis sigareti. L----e-is-c-ga-edo-. Li prenis cigaredon. L- p-e-i- c-g-r-d-n- -------------------- Li prenis cigaredon. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ŝi ---------con-da--o---ado. Ŝi prenis pecon da ĉokolado. Ŝ- p-e-i- p-c-n d- ĉ-k-l-d-. ---------------------------- Ŝi prenis pecon da ĉokolado. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. L---st-s--alfide--- -ed -i estis --dela. Li estis malfidela, sed ŝi estis fidela. L- e-t-s m-l-i-e-a- s-d ŝ- e-t-s f-d-l-. ---------------------------------------- Li estis malfidela, sed ŝi estis fidela. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. L----tis----d--ig--ta--se--ŝ- es--s -il--ent-. Li estis maldiligenta, sed ŝi estis diligenta. L- e-t-s m-l-i-i-e-t-, s-d ŝ- e-t-s d-l-g-n-a- ---------------------------------------------- Li estis maldiligenta, sed ŝi estis diligenta. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. L- -s-i- --lr-ĉa- --d -i--st---ri--. Li estis malriĉa, sed ŝi estis riĉa. L- e-t-s m-l-i-a- s-d ŝ- e-t-s r-ĉ-. ------------------------------------ Li estis malriĉa, sed ŝi estis riĉa. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Li--e h--i- ----n------ma-e--uldojn. Li ne havis monon, sed male ŝuldojn. L- n- h-v-s m-n-n- s-d m-l- ŝ-l-o-n- ------------------------------------ Li ne havis monon, sed male ŝuldojn. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. L- -e-esti--bo--a--a, -e---ale--al--nŝ-n--. Li ne estis bonŝanca, sed male malbonŝanca. L- n- e-t-s b-n-a-c-, s-d m-l- m-l-o-ŝ-n-a- ------------------------------------------- Li ne estis bonŝanca, sed male malbonŝanca. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Li ---ha--- s--ceso-,--e- --l- ma--ukc--o-. Li ne havis sukceson, sed male malsukceson. L- n- h-v-s s-k-e-o-, s-d m-l- m-l-u-c-s-n- ------------------------------------------- Li ne havis sukceson, sed male malsukceson. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. L--ne e-tis--on-en-a--s-d mal- -alkonte-t-. Li ne estis kontenta, sed male malkontenta. L- n- e-t-s k-n-e-t-, s-d m-l- m-l-o-t-n-a- ------------------------------------------- Li ne estis kontenta, sed male malkontenta. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Li-ne-e-----feliĉ-,---d m-l- m-l---i-a. Li ne estis feliĉa, sed male malfeliĉa. L- n- e-t-s f-l-ĉ-, s-d m-l- m-l-e-i-a- --------------------------------------- Li ne estis feliĉa, sed male malfeliĉa. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. L- -e-e-t-s si---t-a- --- m--e---lsimp-t--. Li ne estis simpatia, sed male malsimpatia. L- n- e-t-s s-m-a-i-, s-d m-l- m-l-i-p-t-a- ------------------------------------------- Li ne estis simpatia, sed male malsimpatia. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...