Vestmik

et suur – väike   »   eo granda - malgranda

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sesdek ok]

granda - malgranda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
suur ja väike gr-n-a-kaj -alg-an-a g----- k-- m-------- g-a-d- k-j m-l-r-n-a -------------------- granda kaj malgranda 0
Elevant on suur. La e--fanto-es-as-g-and-. L- e------- e---- g------ L- e-e-a-t- e-t-s g-a-d-. ------------------------- La elefanto estas granda. 0
Hiir on väike. L- muso--st-s -alg---d-. L- m--- e---- m--------- L- m-s- e-t-s m-l-r-n-a- ------------------------ La muso estas malgranda. 0
pime ja valge malhela -a-----a m------ k-- h--- m-l-e-a k-j h-l- ---------------- malhela kaj hela 0
Öö on pime. L- --k-o--s--s--al--la. L- n---- e---- m------- L- n-k-o e-t-s m-l-e-a- ----------------------- La nokto estas malhela. 0
Päev on valge. L- --g--esta- -e--. L- t--- e---- h---- L- t-g- e-t-s h-l-. ------------------- La tago estas hela. 0
vana ja noor mal-una-kaj --na m------ k-- j--- m-l-u-a k-j j-n- ---------------- maljuna kaj juna 0
Meie vanaisa on väga vana. Nia-a---es--s-tr--m--juna. N-- a-- e---- t-- m------- N-a a-o e-t-s t-e m-l-u-a- -------------------------- Nia avo estas tre maljuna. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. An--ŭ ----ar-j ---est-s---k-ra------. A---- 7- j---- l- e---- a------ j---- A-t-ŭ 7- j-r-j l- e-t-s a-k-r-ŭ j-n-. ------------------------------------- Antaŭ 70 jaroj li estis ankoraŭ juna. 0
ilus ja inetu bel- k-j-malb-la b--- k-- m------ b-l- k-j m-l-e-a ---------------- bela kaj malbela 0
Liblikas on ilus. La-p--ilio----as-b-l-. L- p------ e---- b---- L- p-p-l-o e-t-s b-l-. ---------------------- La papilio estas bela. 0
Ämblik on inetu. L----aneo-------m-lb--a. L- a----- e---- m------- L- a-a-e- e-t-s m-l-e-a- ------------------------ La araneo estas malbela. 0
paks ja kõhn dika kaj mal--ka d--- k-- m------ d-k- k-j m-l-i-a ---------------- dika kaj maldika 0
100 kilo kaaluv naine on paks. V---no -e------1-0-kg est-s--i-a. V----- p------ 1-- k- e---- d---- V-r-n- p-z-n-a 1-0 k- e-t-s d-k-. --------------------------------- Virino pezanta 100 kg estas dika. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Viro---z------- -g--st-- m--di-a. V--- p------ 5- k- e---- m------- V-r- p-z-n-a 5- k- e-t-s m-l-i-a- --------------------------------- Viro pezanta 50 kg estas maldika. 0
kallis ja odav mult-k-st- -aj--a-m--t-kos-a m--------- k-- m------------ m-l-e-o-t- k-j m-l-u-t-k-s-a ---------------------------- multekosta kaj malmultekosta 0
Auto on kallis. La-a-to e-----mul-e-o---. L- a--- e---- m---------- L- a-t- e-t-s m-l-e-o-t-. ------------------------- La aŭto estas multekosta. 0
Ajaleht on odav. La-g---t- --t-s-malmulteko-t-. L- g----- e---- m------------- L- g-z-t- e-t-s m-l-u-t-k-s-a- ------------------------------ La gazeto estas malmultekosta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...