Vestmik

et midagi tohtima   »   eo rajti fari ion

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sepdek tri]

rajti fari ion

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ĉu-vi ------j--s-stiri-a-to-? Ĉ- v- j-- r----- s---- a----- Ĉ- v- j-m r-j-a- s-i-i a-t-n- ----------------------------- Ĉu vi jam rajtas stiri aŭton? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ĉ- ----a--r-jta--trin-i --koh-lo-? Ĉ- v- j-- r----- t----- a--------- Ĉ- v- j-m r-j-a- t-i-k- a-k-h-l-n- ---------------------------------- Ĉu vi jam rajtas trinki alkoholon? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ĉu v---am raj-as -ole---t-r---k----lan-en? Ĉ- v- j-- r----- s--- v----- e------------ Ĉ- v- j-m r-j-a- s-l- v-t-r- e-s-e-l-n-e-? ------------------------------------------ Ĉu vi jam rajtas sole veturi eksterlanden? 0
tohtima r-jti r---- r-j-i ----- rajti 0
Tohime me siin suitsetada? Ĉ- ----a-----fu-i-----ie? Ĉ- n- r----- f--- ĉ------ Ĉ- n- r-j-a- f-m- ĉ---i-? ------------------------- Ĉu ni rajtas fumi ĉi-tie? 0
Tohib siin suitsetada? Ĉ--------j-as f--i -i--ie? Ĉ- o-- r----- f--- ĉ------ Ĉ- o-i r-j-a- f-m- ĉ---i-? -------------------------- Ĉu oni rajtas fumi ĉi-tie? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ĉ--o-i--a-t-- -a-i per -----t--r--? Ĉ- o-- r----- p--- p-- k----------- Ĉ- o-i r-j-a- p-g- p-r k-e-i-k-r-o- ----------------------------------- Ĉu oni rajtas pagi per kreditkarto? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Ĉu---i---jt-- -agi-pe- --ko? Ĉ- o-- r----- p--- p-- ĉ---- Ĉ- o-i r-j-a- p-g- p-r ĉ-k-? ---------------------------- Ĉu oni rajtas pagi per ĉeko? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Ĉ----- -a--a--pa-----------an--? Ĉ- o-- r----- p--- n-- k-------- Ĉ- o-i r-j-a- p-g- n-r k-n-a-t-? -------------------------------- Ĉu oni rajtas pagi nur kontante? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ĉu-mi -aj--s-------le---i? Ĉ- m- r----- n-- t-------- Ĉ- m- r-j-a- n-r t-l-f-n-? -------------------------- Ĉu mi rajtas nur telefoni? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ĉ- -i-rajta---ur---ma-d--i--? Ĉ- m- r----- n-- d------ i--- Ĉ- m- r-j-a- n-r d-m-n-i i-n- ----------------------------- Ĉu mi rajtas nur demandi ion? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ĉu-mi--a--as --r----- ---? Ĉ- m- r----- n-- d--- i--- Ĉ- m- r-j-a- n-r d-r- i-n- -------------------------- Ĉu mi rajtas nur diri ion? 0
Ta ei tohi pargis magada. L- -e-r--t-- --rm---n--a pa---. L- n- r----- d---- e- l- p----- L- n- r-j-a- d-r-i e- l- p-r-o- ------------------------------- Li ne rajtas dormi en la parko. 0
Ta ei tohi autos magada. L- ne-ra---s-d-rm- e--la--ŭ--. L- n- r----- d---- e- l- a---- L- n- r-j-a- d-r-i e- l- a-t-. ------------------------------ Li ne rajtas dormi en la aŭto. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. L- -e--ajtas--or-i e- la-sta--d---. L- n- r----- d---- e- l- s--------- L- n- r-j-a- d-r-i e- l- s-a-i-o-o- ----------------------------------- Li ne rajtas dormi en la stacidomo. 0
Tohime me istuda? Ĉ-----raj-a- si-i-i? Ĉ- n- r----- s------ Ĉ- n- r-j-a- s-d-ĝ-? -------------------- Ĉu ni rajtas sidiĝi? 0
Tohime me menüüd saada? Ĉu n- -aj----h------ men---? Ĉ- n- r----- h--- l- m------ Ĉ- n- r-j-a- h-v- l- m-n-o-? ---------------------------- Ĉu ni rajtas havi la menuon? 0
Tohime me eraldi maksta? Ĉ- -i--a---s ---- a--rt-? Ĉ- n- r----- p--- a------ Ĉ- n- r-j-a- p-g- a-a-t-? ------------------------- Ĉu ni rajtas pagi aparte? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!