Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   eo pravigi ion 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sepdek ses]

pravigi ion 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? K-a--v--n- ----s? Kial vi ne venis? K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Ma olin haige. M- --ti- ma-sa-a. Mi estis malsana. M- e-t-s m-l-a-a- ----------------- Mi estis malsana. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. M--n---eni- ĉar-m- -stis--------. Mi ne venis ĉar mi estis malsana. M- n- v-n-s ĉ-r m- e-t-s m-l-a-a- --------------------------------- Mi ne venis ĉar mi estis malsana. 0
Miks ta ei tulnud? Ki-l-ŝi-ne---n-s? Kial ŝi ne venis? K-a- ŝ- n- v-n-s- ----------------- Kial ŝi ne venis? 0
Ta oli väsinud. Ŝ--es----la-a. Ŝi estis laca. Ŝ- e-t-s l-c-. -------------- Ŝi estis laca. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ŝi-n- -e--s ĉ-r ŝi e-t-- l---. Ŝi ne venis ĉar ŝi estis laca. Ŝ- n- v-n-s ĉ-r ŝ- e-t-s l-c-. ------------------------------ Ŝi ne venis ĉar ŝi estis laca. 0
Miks ta ei tulnud? Ki-l-li n- ---is? Kial li ne venis? K-a- l- n- v-n-s- ----------------- Kial li ne venis? 0
Tal ei olnud tuju. L--ne -mis. Li ne emis. L- n- e-i-. ----------- Li ne emis. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Li-ne---nis-ĉa---i-ne e--s. Li ne venis ĉar li ne emis. L- n- v-n-s ĉ-r l- n- e-i-. --------------------------- Li ne venis ĉar li ne emis. 0
Miks te ei tulnud? K--- vi--- v--is? Kial vi ne venis? K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Meie auto on katki. Nia--ŭt- ------. Nia aŭto paneis. N-a a-t- p-n-i-. ---------------- Nia aŭto paneis. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. N- -e ve-i- ĉar nia aŭto--an-is. Ni ne venis ĉar nia aŭto paneis. N- n- v-n-s ĉ-r n-a a-t- p-n-i-. -------------------------------- Ni ne venis ĉar nia aŭto paneis. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Ki---l- ho--- ne-ve---? Kial la homoj ne venis? K-a- l- h-m-j n- v-n-s- ----------------------- Kial la homoj ne venis? 0
Nad jäid rongist maha. Il--m-l--afi- ----ra-non. Ili maltrafis la trajnon. I-i m-l-r-f-s l- t-a-n-n- ------------------------- Ili maltrafis la trajnon. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. I-i-n- ---i--ĉar-i-- ---t-af---l--t--jnon. Ili ne venis ĉar ili maltrafis la trajnon. I-i n- v-n-s ĉ-r i-i m-l-r-f-s l- t-a-n-n- ------------------------------------------ Ili ne venis ĉar ili maltrafis la trajnon. 0
Miks sa ei tulnud? K--l-vi--e-v-n-s? Kial vi ne venis? K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Ma ei tohtinud. Mi-ne r-jt--. Mi ne rajtis. M- n- r-j-i-. ------------- Mi ne rajtis. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Mi-n- -e-is---- m--n- rajtis. Mi ne venis ĉar mi ne rajtis. M- n- v-n-s ĉ-r m- n- r-j-i-. ----------------------------- Mi ne venis ĉar mi ne rajtis. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...