Vestmik

et Asjaajamised   »   sr Обављање потрепштина

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [педесет и један]

51 [pedeset i jedan]

Обављање потрепштина

[Obavljanje potrepština]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Хоћ- у -иб----е-у. Х--- у б---------- Х-ћ- у б-б-и-т-к-. ------------------ Хоћу у библиотеку. 0
H-c-u - bi--io-ek-. H---- u b---------- H-c-u u b-b-i-t-k-. ------------------- Hoću u biblioteku.
Ma tahaksin raamatupoodi. Хо-- у-књи-ару. Х--- у к------- Х-ћ- у к-и-а-у- --------------- Хоћу у књижару. 0
Hoću --k--i-a-u. H---- u k-------- H-c-u u k-j-ž-r-. ----------------- Hoću u knjižaru.
Ma tahaksin kioski. Хо----о--р-----. Х--- д- т------- Х-ћ- д- т-а-и-е- ---------------- Хоћу до трафике. 0
Hoć--do--ra--ke. H---- d- t------- H-c-u d- t-a-i-e- ----------------- Hoću do trafike.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ја-хо-у-д- изнај-им---и--. Ј- х--- д- и------- к----- Ј- х-ћ- д- и-н-ј-и- к-и-у- -------------------------- Ја хоћу да изнајмим књигу. 0
J--hoć- d- i--aj-i- ----gu. J- h---- d- i------- k------ J- h-c-u d- i-n-j-i- k-j-g-. ---------------------------- Ja hoću da iznajmim knjigu.
Ma tahaksin raamatut osta. Ј----ћу д----п---књи--. Ј- х--- д- к---- к----- Ј- х-ћ- д- к-п-м к-и-у- ----------------------- Ја хоћу да купим књигу. 0
Ja ho--u ---kup-- ----gu. J- h---- d- k---- k------ J- h-c-u d- k-p-m k-j-g-. ------------------------- Ja hoću da kupim knjigu.
Ma tahaksin ajalehte osta. Ј- хо-у--а -у-им -ови--. Ј- х--- д- к---- н------ Ј- х-ћ- д- к-п-м н-в-н-. ------------------------ Ја хоћу да купим новине. 0
Ja-h--́---- k-p-m n---n-. J- h---- d- k---- n------ J- h-c-u d- k-p-m n-v-n-. ------------------------- Ja hoću da kupim novine.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ја-хо---у -ибли---к- д----најми- к-иг-. Ј- х--- у б--------- д- и------- к----- Ј- х-ћ- у б-б-и-т-к- д- и-н-ј-и- к-и-у- --------------------------------------- Ја хоћу у библиотеку да изнајмим књигу. 0
Ja-ho-́--u bi---o-ek--d----na---m -njig-. J- h---- u b--------- d- i------- k------ J- h-c-u u b-b-i-t-k- d- i-n-j-i- k-j-g-. ----------------------------------------- Ja hoću u biblioteku da iznajmim knjigu.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ја--оћ--у--њ-ж-р--да -упи----игу. Ј- х--- у к------ д- к---- к----- Ј- х-ћ- у к-и-а-у д- к-п-м к-и-у- --------------------------------- Ја хоћу у књижару да купим књигу. 0
J--h---- ---nj-žaru d--k--im-knj-gu. J- h---- u k------- d- k---- k------ J- h-c-u u k-j-ž-r- d- k-p-m k-j-g-. ------------------------------------ Ja hoću u knjižaru da kupim knjigu.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ј---о-- -о -р-фи-е -- -упи- ---ин-. Ј- х--- д- т------ д- к---- н------ Ј- х-ћ- д- т-а-и-е д- к-п-м н-в-н-. ----------------------------------- Ја хоћу до трафике да купим новине. 0
Ja-h--́u -- -----k------upim n-v-n-. J- h---- d- t------ d- k---- n------ J- h-c-u d- t-a-i-e d- k-p-m n-v-n-. ------------------------------------ Ja hoću do trafike da kupim novine.
Ma tahaksin prillipoodi. Ја-------о--п-и-ара. Ј- х--- д- о-------- Ј- х-ћ- д- о-т-ч-р-. -------------------- Ја хоћу до оптичара. 0
J- h---- do o-t----a. J- h---- d- o-------- J- h-c-u d- o-t-č-r-. --------------------- Ja hoću do optičara.
Ma tahaksin kauplusesse. Ј- хоћу ---с---р-а--ет-. Ј- х--- д- с------------ Ј- х-ћ- д- с-п-р-а-к-т-. ------------------------ Ја хоћу до супермаркета. 0
J--h--́u -o-s-p-rmar--t-. J- h---- d- s------------ J- h-c-u d- s-p-r-a-k-t-. ------------------------- Ja hoću do supermarketa.
Ma tahaksin pagariärisse. Ј- хо-- ---пек--а. Ј- х--- д- п------ Ј- х-ћ- д- п-к-р-. ------------------ Ја хоћу до пекара. 0
Ja h--------pe--r-. J- h---- d- p------ J- h-c-u d- p-k-r-. ------------------- Ja hoću do pekara.
Ma tahaksin prille osta. Ј----ћу-д- к-пим----чале. Ј- х--- д- к---- н------- Ј- х-ћ- д- к-п-м н-о-а-е- ------------------------- Ја хоћу да купим наочале. 0
Ja--oću -a-kupi- naoč---. J- h---- d- k---- n------- J- h-c-u d- k-p-m n-o-a-e- -------------------------- Ja hoću da kupim naočale.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ј- ---у-да к-п-м-во-е-и -ов-ће. Ј- х--- д- к---- в--- и п------ Ј- х-ћ- д- к-п-м в-ћ- и п-в-ћ-. ------------------------------- Ја хоћу да купим воће и поврће. 0
Ja ---́u-d- -up-m ----e ----v-će. J- h---- d- k---- v---- i p------- J- h-c-u d- k-p-m v-c-e i p-v-c-e- ---------------------------------- Ja hoću da kupim voće i povrće.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ј--хо-у ---ку--- зе------- -л-б. Ј- х--- д- к---- з------ и х---- Ј- х-ћ- д- к-п-м з-м-ч-е и х-е-. -------------------------------- Ја хоћу да купим земичке и хлеб. 0
Ja--o--u -------- zemičke-- -l--. J- h---- d- k---- z------ i h---- J- h-c-u d- k-p-m z-m-č-e i h-e-. --------------------------------- Ja hoću da kupim zemičke i hleb.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ја -о-у-до ---и------а -у-им-н--ч-ле. Ј- х--- д- о------- д- к---- н------- Ј- х-ћ- д- о-т-ч-р- д- к-п-м н-о-а-е- ------------------------------------- Ја хоћу до оптичара да купим наочале. 0
Ja--oc-u--- op---ar- -a -upi---aoč-l-. J- h---- d- o------- d- k---- n------- J- h-c-u d- o-t-č-r- d- k-p-m n-o-a-e- -------------------------------------- Ja hoću do optičara da kupim naočale.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ј---о-- д--су--рм-р-----да --пи---о-е и -овр--. Ј- х--- д- с----------- д- к---- в--- и п------ Ј- х-ћ- д- с-п-р-а-к-т- д- к-п-м в-ћ- и п-в-ћ-. ----------------------------------------------- Ја хоћу до супермаркета да купим воће и поврће. 0
J----ć--d- -u---m-r--ta--- ----m ----- ---ov-c--. J- h---- d- s----------- d- k---- v---- i p------- J- h-c-u d- s-p-r-a-k-t- d- k-p-m v-c-e i p-v-c-e- -------------------------------------------------- Ja hoću do supermarketa da kupim voće i povrće.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ј----ћ- -о---ка-- д- к--им--е------и -ле-. Ј- х--- д- п----- д- к---- з------ и х---- Ј- х-ћ- д- п-к-р- д- к-п-м з-м-ч-е и х-е-. ------------------------------------------ Ја хоћу до пекарa да купим земичке и хлеб. 0
Ja -oć- do-pe---a--a k--im-zem--ke-- hle-. J- h---- d- p----- d- k---- z------ i h---- J- h-c-u d- p-k-r- d- k-p-m z-m-č-e i h-e-. ------------------------------------------- Ja hoću do pekara da kupim zemičke i hleb.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!