Vestmik

et Asjaajamised   »   sv Uträtta ärenden

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [femtioett]

Uträtta ärenden

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. J-g--il---å--i-l b-b--ot-ket. J-- v--- g- t--- b----------- J-g v-l- g- t-l- b-b-i-t-k-t- ----------------------------- Jag vill gå till biblioteket. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. J-g ---l -- ti----o------l-. J-- v--- g- t--- b---------- J-g v-l- g- t-l- b-k-a-d-l-. ---------------------------- Jag vill gå till bokhandeln. 0
Ma tahaksin kioski. J-g -ill-gå--il--kio----. J-- v--- g- t--- k------- J-g v-l- g- t-l- k-o-k-n- ------------------------- Jag vill gå till kiosken. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ja---ill-l-na en b-k. J-- v--- l--- e- b--- J-g v-l- l-n- e- b-k- --------------------- Jag vill låna en bok. 0
Ma tahaksin raamatut osta. J-- -i-l--ö-- -n -o-. J-- v--- k--- e- b--- J-g v-l- k-p- e- b-k- --------------------- Jag vill köpa en bok. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. J-- v-ll--öpa--n-t--nin-. J-- v--- k--- e- t------- J-g v-l- k-p- e- t-d-i-g- ------------------------- Jag vill köpa en tidning. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. J-- v--- gå-t-l- --blo-e-et,---r---- -åna ---b-k. J-- v--- g- t--- b---------- f-- a-- l--- e- b--- J-g v-l- g- t-l- b-b-o-e-e-, f-r a-t l-n- e- b-k- ------------------------------------------------- Jag vill gå till bibloteket, för att låna en bok. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. J-----ll--- --ll --kh----l-,-fö--a-t-k--a en --k. J-- v--- g- t--- b---------- f-- a-- k--- e- b--- J-g v-l- g- t-l- b-k-a-d-l-, f-r a-t k-p- e- b-k- ------------------------------------------------- Jag vill gå till bokhandeln, för att köpa en bok. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. J-g --ll-g--t--l---osk-n,-för-----k-p- e- -----n-. J-- v--- g- t--- k------- f-- a-- k--- e- t------- J-g v-l- g- t-l- k-o-k-n- f-r a-t k-p- e- t-d-i-g- -------------------------------------------------- Jag vill gå till kiosken, för att köpa en tidning. 0
Ma tahaksin prillipoodi. J-- vi----å--i-l op-i-e-n. J-- v--- g- t--- o-------- J-g v-l- g- t-l- o-t-k-r-. -------------------------- Jag vill gå till optikern. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Ja- v-ll -- t--l --o------a---. J-- v--- g- t--- s------------- J-g v-l- g- t-l- s-o-m-r-n-d-n- ------------------------------- Jag vill gå till stormarknaden. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ja----l- ----i-- b-ge--et. J-- v--- g- t--- b-------- J-g v-l- g- t-l- b-g-r-e-. -------------------------- Jag vill gå till bageriet. 0
Ma tahaksin prille osta. J-g vi-l kö-a g---ögo-. J-- v--- k--- g-------- J-g v-l- k-p- g-a-ö-o-. ----------------------- Jag vill köpa glasögon. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. J-- vi-l--öpa f---t o----röns-k--. J-- v--- k--- f---- o-- g--------- J-g v-l- k-p- f-u-t o-h g-ö-s-k-r- ---------------------------------- Jag vill köpa frukt och grönsaker. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. J------- --p- ---frans------ br-d. J-- v--- k--- s--------- o-- b---- J-g v-l- k-p- s-å-r-n-k- o-h b-ö-. ---------------------------------- Jag vill köpa småfranska och bröd. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. J-- --ll g- till opt--ern- f-r --- -ö---g---ö-o-. J-- v--- g- t--- o-------- f-- a-- k--- g-------- J-g v-l- g- t-l- o-t-k-r-, f-r a-t k-p- g-a-ö-o-. ------------------------------------------------- Jag vill gå till optikern, för att köpa glasögon. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Jag-vill--ka t--l-st--m---na--n- för -tt -----f-ukt o-h-g---sak--. J-- v--- å-- t--- s------------- f-- a-- k--- f---- o-- g--------- J-g v-l- å-a t-l- s-o-m-r-n-d-n- f-r a-t k-p- f-u-t o-h g-ö-s-k-r- ------------------------------------------------------------------ Jag vill åka till stormarknaden, för att köpa frukt och grönsaker. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ja- v-ll gå --ll bag-----,--ör a-t-k--- -må-r---ka-o-- --ö-. J-- v--- g- t--- b-------- f-- a-- k--- s--------- o-- b---- J-g v-l- g- t-l- b-g-r-e-, f-r a-t k-p- s-å-r-n-k- o-h b-ö-. ------------------------------------------------------------ Jag vill gå till bageriet, för att köpa småfranska och bröd. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!