Vestmik

et Asjaajamised   »   sl Nakupovati

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [enainpetdeset]

Nakupovati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. H--em-v-kn--žn-co. Hočem v knjižnico. H-č-m v k-j-ž-i-o- ------------------ Hočem v knjižnico. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Hoč-m v-k-j--ar-o. Hočem v knjigarno. H-č-m v k-j-g-r-o- ------------------ Hočem v knjigarno. 0
Ma tahaksin kioski. H--em --k-j ---i-- v--ios-u. Hočem nekaj kupiti v kiosku. H-č-m n-k-j k-p-t- v k-o-k-. ---------------------------- Hočem nekaj kupiti v kiosku. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Rad(---b--s---z---o--l-a)---- kni--. Rad(a) bi si izposodil(a) eno knigo. R-d-a- b- s- i-p-s-d-l-a- e-o k-i-o- ------------------------------------ Rad(a) bi si izposodil(a) eno knigo. 0
Ma tahaksin raamatut osta. R-d-a) b- ---il(-)-e-o ----go. Rad(a) bi kupil(a) eno knjigo. R-d-a- b- k-p-l-a- e-o k-j-g-. ------------------------------ Rad(a) bi kupil(a) eno knjigo. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Rad(-) -i -u--l--) -n--a-o--s. Rad(a) bi kupil(a) en časopis. R-d-a- b- k-p-l-a- e- č-s-p-s- ------------------------------ Rad(a) bi kupil(a) en časopis. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. R--(a--si bi--e--šla) ---n--žn------pos--i--en-------o. Rad(a) si bi šel(šla) v knjižnico izposodit eno knjigo. R-d-a- s- b- š-l-š-a- v k-j-ž-i-o i-p-s-d-t e-o k-j-g-. ------------------------------------------------------- Rad(a) si bi šel(šla) v knjižnico izposodit eno knjigo. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ra---) -- š--(---- v knjig-r-o-k--i- -no--n-i--. Rad(a) bi šel(šla) v knjigarno kupit eno knjigo. R-d-a- b- š-l-š-a- v k-j-g-r-o k-p-t e-o k-j-g-. ------------------------------------------------ Rad(a) bi šel(šla) v knjigarno kupit eno knjigo. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ho--m --kios-u -u-i--e- --s--i-. Hočem v kiosku kupit en časopis. H-č-m v k-o-k- k-p-t e- č-s-p-s- -------------------------------- Hočem v kiosku kupit en časopis. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Hoč-m-k o--i--. Hočem k optiku. H-č-m k o-t-k-. --------------- Hočem k optiku. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Ho--m-v-sam--ost---n--o. Hočem v samopostrežnico. H-č-m v s-m-p-s-r-ž-i-o- ------------------------ Hočem v samopostrežnico. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ho--- - pe-a-i--. Hočem v pekarijo. H-č-m v p-k-r-j-. ----------------- Hočem v pekarijo. 0
Ma tahaksin prille osta. H-č----up-----č--a. Hočem kupiti očala. H-č-m k-p-t- o-a-a- ------------------- Hočem kupiti očala. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. H---- k-p-t--sad-e i--z---n-avo. Hočem kupiti sadje in zelenjavo. H-č-m k-p-t- s-d-e i- z-l-n-a-o- -------------------------------- Hočem kupiti sadje in zelenjavo. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. H--e-----i-- že---- i----u-. Hočem kupiti žemlje in kruh. H-č-m k-p-t- ž-m-j- i- k-u-. ---------------------------- Hočem kupiti žemlje in kruh. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. H--em-- opt---, -a-k-------- oč--a. Hočem k optiku, da kupim ena očala. H-č-m k o-t-k-, d- k-p-m e-a o-a-a- ----------------------------------- Hočem k optiku, da kupim ena očala. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Hoč-- --s-mopost---n--o-po---d---i- --l---a-o. Hočem v samopostrežnico po sadje in zelenjavo. H-č-m v s-m-p-s-r-ž-i-o p- s-d-e i- z-l-n-a-o- ---------------------------------------------- Hočem v samopostrežnico po sadje in zelenjavo. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ho--- - -eka----po ---lj- ---kr--. Hočem v pekarno po žemlje in kruh. H-č-m v p-k-r-o p- ž-m-j- i- k-u-. ---------------------------------- Hočem v pekarno po žemlje in kruh. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!