Vestmik

et Asjaajamised   »   ka საყიდლების გაკეთება

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [ორმოცდათერთმეთი]

51 [ormotsdatertmeti]

საყიდლების გაკეთება

[saqidlebis gak'eteba]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. ბ-ბლიო-ე-ა-ი--ინ-ა. ბ----------- მ----- ბ-ბ-ი-თ-კ-შ- მ-ნ-ა- ------------------- ბიბლიოთეკაში მინდა. 0
b---i--ek'--h- min--. b------------- m----- b-b-i-t-k-a-h- m-n-a- --------------------- bibliotek'ashi minda.
Ma tahaksin raamatupoodi. წი-ნ-- -აღ---ა-ი მ-ნდ-. წ----- მ-------- მ----- წ-გ-ი- მ-ღ-ზ-ა-ი მ-ნ-ა- ----------------------- წიგნის მაღაზიაში მინდა. 0
ts------ --gh------i-m-nd-. t------- m---------- m----- t-'-g-i- m-g-a-i-s-i m-n-a- --------------------------- ts'ignis maghaziashi minda.
Ma tahaksin kioski. კ-ო---ი--ინდ-. კ------ მ----- კ-ო-კ-ი მ-ნ-ა- -------------- კიოსკში მინდა. 0
k-i-sk-s-i -i---. k--------- m----- k-i-s-'-h- m-n-a- ----------------- k'iosk'shi minda.
Ma tahaksin raamatut laenutada. წიგნი --ნ---ვით-ოვო. წ---- მ---- ვ------- წ-გ-ი მ-ნ-ა ვ-თ-ო-ო- -------------------- წიგნი მინდა ვითხოვო. 0
t-'-gn--minda--i-k-ov-. t------ m---- v-------- t-'-g-i m-n-a v-t-h-v-. ----------------------- ts'igni minda vitkhovo.
Ma tahaksin raamatut osta. წი-----ი-და----ი--. წ---- მ---- ვ------ წ-გ-ი მ-ნ-ა ვ-ყ-დ-. ------------------- წიგნი მინდა ვიყიდო. 0
ts'--n--mi-d--vi----. t------ m---- v------ t-'-g-i m-n-a v-q-d-. --------------------- ts'igni minda viqido.
Ma tahaksin ajalehte osta. გა--თი----დ- --ყიდ-. გ----- მ---- ვ------ გ-ზ-თ- მ-ნ-ა ვ-ყ-დ-. -------------------- გაზეთი მინდა ვიყიდო. 0
g--eti -i-da-v--ido. g----- m---- v------ g-z-t- m-n-a v-q-d-. -------------------- gazeti minda viqido.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. ბიბლი--ე-----მი--ა მ-ს-ლ-----გ-- -ო- ვ--ხ---. ბ----------- მ---- მ------ წ---- რ-- ვ------- ბ-ბ-ი-თ-კ-შ- მ-ნ-ა მ-ს-ლ-, წ-გ-ი რ-მ ვ-თ-ო-ო- --------------------------------------------- ბიბლიოთეკაში მინდა მისვლა, წიგნი რომ ვითხოვო. 0
b--l--t-k--s----i-da m-sv-a,--s---n- r-- -i-kh--o. b------------- m---- m------ t------ r-- v-------- b-b-i-t-k-a-h- m-n-a m-s-l-, t-'-g-i r-m v-t-h-v-. -------------------------------------------------- bibliotek'ashi minda misvla, ts'igni rom vitkhovo.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. წი-ნ-- --ღაზ-აშ- ----ა ---ვლა,--ი-ნ--რ-მ -იყ-დ-. წ----- მ-------- მ---- წ------ წ---- რ-- ვ------ წ-გ-ი- მ-ღ-ზ-ა-ი მ-ნ-ა წ-ს-ლ-, წ-გ-ი რ-მ ვ-ყ-დ-. ------------------------------------------------ წიგნის მაღაზიაში მინდა წასვლა, წიგნი რომ ვიყიდო. 0
ts'----s-m-gh--ia--i mind- -s'asv--, t-'ig-i--om ---i--. t------- m---------- m---- t-------- t------ r-- v------ t-'-g-i- m-g-a-i-s-i m-n-a t-'-s-l-, t-'-g-i r-m v-q-d-. -------------------------------------------------------- ts'ignis maghaziashi minda ts'asvla, ts'igni rom viqido.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. კი-ს-ში მ---ა--ა--ლა----ზ-თი რო- ვიყი-ო. კ------ მ---- წ------ გ----- რ-- ვ------ კ-ო-კ-ი მ-ნ-ა წ-ს-ლ-, გ-ზ-თ- რ-მ ვ-ყ-დ-. ---------------------------------------- კიოსკში მინდა წასვლა, გაზეთი რომ ვიყიდო. 0
k-iosk-sh--mi--a -s'--v--, g-zeti -om v--id-. k--------- m---- t-------- g----- r-- v------ k-i-s-'-h- m-n-a t-'-s-l-, g-z-t- r-m v-q-d-. --------------------------------------------- k'iosk'shi minda ts'asvla, gazeti rom viqido.
Ma tahaksin prillipoodi. ო--ლის-თა---ნდა -ავ-დე. ო--------- უ--- წ------ ო-უ-ი-ტ-ა- უ-დ- წ-ვ-დ-. ----------------------- ოკულისტთან უნდა წავიდე. 0
ok'--i--'---------ts----d-. o----------- u--- t-------- o-'-l-s-'-a- u-d- t-'-v-d-. --------------------------- ok'ulist'tan unda ts'avide.
Ma tahaksin kauplusesse. მაღა-ი--- მი-და--ა--დე. მ-------- მ---- წ------ მ-ღ-ზ-ა-ი მ-ნ-ა წ-ვ-დ-. ----------------------- მაღაზიაში მინდა წავიდე. 0
ma--a-i---i--in-- -s'a-id-. m---------- m---- t-------- m-g-a-i-s-i m-n-a t-'-v-d-. --------------------------- maghaziashi minda ts'avide.
Ma tahaksin pagariärisse. ს-ცხ-ბში-მინდ-----იდე. ს------- მ---- წ------ ს-ც-ო-შ- მ-ნ-ა წ-ვ-დ-. ---------------------- საცხობში მინდა წავიდე. 0
s--sk-o-sh--mi--a ts-av---. s---------- m---- t-------- s-t-k-o-s-i m-n-a t-'-v-d-. --------------------------- satskhobshi minda ts'avide.
Ma tahaksin prille osta. ს--ვა------დვა მი---. ს------- ყ---- მ----- ს-თ-ა-ი- ყ-დ-ა მ-ნ-ა- --------------------- სათვალის ყიდვა მინდა. 0
s--v---s-q-d-a-m-nda. s------- q---- m----- s-t-a-i- q-d-a m-n-a- --------------------- satvalis qidva minda.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. ხ---- ---ბოს-ნ-უ-ის---დ-ა--ინ-ა. ხ---- დ- ბ--------- ყ---- მ----- ხ-ლ-ს დ- ბ-ს-ნ-უ-ი- ყ-დ-ა მ-ნ-ა- -------------------------------- ხილის და ბოსტნეულის ყიდვა მინდა. 0
kh-li- da bo-t-ne-l-- q-dv--m--da. k----- d- b---------- q---- m----- k-i-i- d- b-s-'-e-l-s q-d-a m-n-a- ---------------------------------- khilis da bost'neulis qidva minda.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. ფუნ----- და-პურ-ს ყიდ-ა-მინდ-. ფ------- დ- პ---- ყ---- მ----- ფ-ნ-უ-ი- დ- პ-რ-ს ყ-დ-ა მ-ნ-ა- ------------------------------ ფუნთუშის და პურის ყიდვა მინდა. 0
p----shis -- -'u-is qi-va---n-a. p-------- d- p----- q---- m----- p-n-u-h-s d- p-u-i- q-d-a m-n-a- -------------------------------- puntushis da p'uris qidva minda.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. ო--ლ-ს-თ-- მი--------დე, სათვა-- რო--ვ-ყ---. ო--------- მ---- წ------ ს------ რ-- ვ------ ო-უ-ი-ტ-ა- მ-ნ-ა წ-ვ-დ-, ს-თ-ა-ე რ-მ ვ-ყ-დ-. -------------------------------------------- ოკულისტთან მინდა წავიდე, სათვალე რომ ვიყიდო. 0
ok'-l----t-- -in-a --'a-i-e,-------- -om viqid-. o----------- m---- t-------- s------ r-- v------ o-'-l-s-'-a- m-n-a t-'-v-d-, s-t-a-e r-m v-q-d-. ------------------------------------------------ ok'ulist'tan minda ts'avide, satvale rom viqido.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. მ-ღაზიაშ---ი-და -ასვ-ა- -ილი-დ- -------ლ--რ-მ ვი-იდო. მ-------- მ---- წ------ ხ--- დ- ბ-------- რ-- ვ------ მ-ღ-ზ-ა-ი მ-ნ-ა წ-ს-ლ-, ხ-ლ- დ- ბ-ს-ნ-უ-ი რ-მ ვ-ყ-დ-. ----------------------------------------------------- მაღაზიაში მინდა წასვლა, ხილი და ბოსტნეული რომ ვიყიდო. 0
m--haz-ash--m---- ts-a----,-k--l- d- -------uli --m-vi---o. m---------- m---- t-------- k---- d- b--------- r-- v------ m-g-a-i-s-i m-n-a t-'-s-l-, k-i-i d- b-s-'-e-l- r-m v-q-d-. ----------------------------------------------------------- maghaziashi minda ts'asvla, khili da bost'neuli rom viqido.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. ს-ც-ო-შ---ი--ა -ა-ვ-ა---უნ--შ---- ---ი რომ ვი-იდ-. ს------- მ---- წ------ ფ------ დ- პ--- რ-- ვ------ ს-ც-ო-შ- მ-ნ-ა წ-ს-ლ-, ფ-ნ-უ-ა დ- პ-რ- რ-მ ვ-ყ-დ-. -------------------------------------------------- საცხობში მინდა წასვლა, ფუნთუშა და პური რომ ვიყიდო. 0
s--sk---sh---i-da -s'asvla, pu--usha--a p---i-ro- --qi-o. s---------- m---- t-------- p------- d- p---- r-- v------ s-t-k-o-s-i m-n-a t-'-s-l-, p-n-u-h- d- p-u-i r-m v-q-d-. --------------------------------------------------------- satskhobshi minda ts'asvla, puntusha da p'uri rom viqido.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!