Vestmik

et Asjaajamised   »   pl Sprawunki

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [pięćdziesiąt jeden]

Sprawunki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. C-c- --- -- bibl--t-k-. C--- i-- d- b---------- C-c- i-ć d- b-b-i-t-k-. ----------------------- Chcę iść do biblioteki. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Ch-ę---ć ----si--a---. C--- i-- d- k--------- C-c- i-ć d- k-i-g-r-i- ---------------------- Chcę iść do księgarni. 0
Ma tahaksin kioski. Chc- i-ć d--ki-s-u. C--- i-- d- k------ C-c- i-ć d- k-o-k-. ------------------- Chcę iść do kiosku. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. C-c--wyp-ż-cz-- ---ą-k-. C--- w--------- k------- C-c- w-p-ż-c-y- k-i-ż-ę- ------------------------ Chcę wypożyczyć książkę. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Chcę-ku-i--k------. C--- k---- k------- C-c- k-p-ć k-i-ż-ę- ------------------- Chcę kupić książkę. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. C-c- ---ić-g-ze--. C--- k---- g------ C-c- k-p-ć g-z-t-. ------------------ Chcę kupić gazetę. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. C-c- i-ć-d- b--l-ot---- -y----c--- ks---kę. C--- i-- d- b---------- w--------- k------- C-c- i-ć d- b-b-i-t-k-, w-p-ż-c-y- k-i-ż-ę- ------------------------------------------- Chcę iść do biblioteki, wypożyczyć książkę. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. C--ę iś- ---k--ęg-rni,-k-pi--k---ż--. C--- i-- d- k--------- k---- k------- C-c- i-ć d- k-i-g-r-i- k-p-ć k-i-ż-ę- ------------------------------------- Chcę iść do księgarni, kupić książkę. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. C--- iść--o -io--u, -up-ć--a--tę. C--- i-- d- k------ k---- g------ C-c- i-ć d- k-o-k-, k-p-ć g-z-t-. --------------------------------- Chcę iść do kiosku, kupić gazetę. 0
Ma tahaksin prillipoodi. C-c- i-- d--opt-ka. C--- i-- d- o------ C-c- i-ć d- o-t-k-. ------------------- Chcę iść do optyka. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Chcę -ść-do s-pe--a-ket-. C--- i-- d- s------------ C-c- i-ć d- s-p-r-a-k-t-. ------------------------- Chcę iść do supermarketu. 0
Ma tahaksin pagariärisse. C--ę i---do--ie--r--. C--- i-- d- p-------- C-c- i-ć d- p-e-a-n-. --------------------- Chcę iść do piekarni. 0
Ma tahaksin prille osta. Chcę ----ć---ul-r-. C--- k---- o------- C-c- k-p-ć o-u-a-y- ------------------- Chcę kupić okulary. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ch-ę kup-- -wo-- i--arzy--. C--- k---- o---- i w------- C-c- k-p-ć o-o-e i w-r-y-a- --------------------------- Chcę kupić owoce i warzywa. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. C--ę-k--i--b-ł-i - ch---. C--- k---- b---- i c----- C-c- k-p-ć b-ł-i i c-l-b- ------------------------- Chcę kupić bułki i chleb. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. C-cę--ść-do -p---a--------u----o--la-y. C--- i-- d- o------ (--- k---- o------- C-c- i-ć d- o-t-k-, (-y- k-p-ć o-u-a-y- --------------------------------------- Chcę iść do optyka, (by) kupić okulary. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ch-ę -----o s-permar----- -by--ku--- --o-- i wa---wa. C--- i-- d- s------------ (--- k---- o---- i w------- C-c- i-ć d- s-p-r-a-k-t-, (-y- k-p-ć o-o-e i w-r-y-a- ----------------------------------------------------- Chcę iść do supermarketu, (by) kupić owoce i warzywa. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ch-ę --- -------ar-i- --y)-ku-----u--i i --le-. C--- i-- d- p-------- (--- k---- b---- i c----- C-c- i-ć d- p-e-a-n-, (-y- k-p-ć b-ł-i i c-l-b- ----------------------------------------------- Chcę iść do piekarni, (by) kupić bułki i chleb. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!