Vestmik

et Asjaajamised   »   de Besorgungen machen

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [einundfünfzig]

Besorgungen machen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Ic---il- ---d-e Bi-lio-hek. Ich will in die Bibliothek. I-h w-l- i- d-e B-b-i-t-e-. --------------------------- Ich will in die Bibliothek. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Ich w-l---n -------h-a--lun-. Ich will in die Buchhandlung. I-h w-l- i- d-e B-c-h-n-l-n-. ----------------------------- Ich will in die Buchhandlung. 0
Ma tahaksin kioski. I-- wi-l --m-Kio--. Ich will zum Kiosk. I-h w-l- z-m K-o-k- ------------------- Ich will zum Kiosk. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ich w-l- --- Bu---l--hen. Ich will ein Buch leihen. I-h w-l- e-n B-c- l-i-e-. ------------------------- Ich will ein Buch leihen. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Ich wi-l e-n -----kaufe-. Ich will ein Buch kaufen. I-h w-l- e-n B-c- k-u-e-. ------------------------- Ich will ein Buch kaufen. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. I-- --l-----e --it--g---u---. Ich will eine Zeitung kaufen. I-h w-l- e-n- Z-i-u-g k-u-e-. ----------------------------- Ich will eine Zeitung kaufen. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ic--w-l- -n-di- -i--i-t---- um --n-B--- ---lei-en. Ich will in die Bibliothek, um ein Buch zu leihen. I-h w-l- i- d-e B-b-i-t-e-, u- e-n B-c- z- l-i-e-. -------------------------------------------------- Ich will in die Bibliothek, um ein Buch zu leihen. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ich ---l in -i----c-h-ndl--g- -m ----B-c- zu -a-fen. Ich will in die Buchhandlung, um ein Buch zu kaufen. I-h w-l- i- d-e B-c-h-n-l-n-, u- e-n B-c- z- k-u-e-. ---------------------------------------------------- Ich will in die Buchhandlung, um ein Buch zu kaufen. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ich--ill zu---iosk,--m ---e Z---u-g -----uf--. Ich will zum Kiosk, um eine Zeitung zu kaufen. I-h w-l- z-m K-o-k- u- e-n- Z-i-u-g z- k-u-e-. ---------------------------------------------- Ich will zum Kiosk, um eine Zeitung zu kaufen. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Ic--w--l--u- O----e-. Ich will zum Optiker. I-h w-l- z-m O-t-k-r- --------------------- Ich will zum Optiker. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I-h ------um S----m-rk-. Ich will zum Supermarkt. I-h w-l- z-m S-p-r-a-k-. ------------------------ Ich will zum Supermarkt. 0
Ma tahaksin pagariärisse. I----ill --- -ä----. Ich will zum Bäcker. I-h w-l- z-m B-c-e-. -------------------- Ich will zum Bäcker. 0
Ma tahaksin prille osta. Ic- --l- -i-e -----e ---fe-. Ich will eine Brille kaufen. I-h w-l- e-n- B-i-l- k-u-e-. ---------------------------- Ich will eine Brille kaufen. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I----i---O------d Ge-ü-e ka-f--. Ich will Obst und Gemüse kaufen. I-h w-l- O-s- u-d G-m-s- k-u-e-. -------------------------------- Ich will Obst und Gemüse kaufen. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. I-h--ill--r------ un-----t-kaufe-. Ich will Brötchen und Brot kaufen. I-h w-l- B-ö-c-e- u-d B-o- k-u-e-. ---------------------------------- Ich will Brötchen und Brot kaufen. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. I-h will------p----r- u----n--B--lle--u-k--fen. Ich will zum Optiker, um eine Brille zu kaufen. I-h w-l- z-m O-t-k-r- u- e-n- B-i-l- z- k-u-e-. ----------------------------------------------- Ich will zum Optiker, um eine Brille zu kaufen. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. I----i---zu--S--e-m-rk-, u---b-t-un- ---üs--z--k-uf-n. Ich will zum Supermarkt, um Obst und Gemüse zu kaufen. I-h w-l- z-m S-p-r-a-k-, u- O-s- u-d G-m-s- z- k-u-e-. ------------------------------------------------------ Ich will zum Supermarkt, um Obst und Gemüse zu kaufen. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ich--il- z-----ck----u--Brötch-n u-d-Bro-----k-----. Ich will zum Bäcker, um Brötchen und Brot zu kaufen. I-h w-l- z-m B-c-e-, u- B-ö-c-e- u-d B-o- z- k-u-e-. ---------------------------------------------------- Ich will zum Bäcker, um Brötchen und Brot zu kaufen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!