Vestmik

et Asjaajamised   »   af Boodskappe dra

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [een en vyftig]

Boodskappe dra

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. E--wil na---e--i--io-e-- t-e-g--n. E- w-- n- d-- b--------- t-- g---- E- w-l n- d-e b-b-i-t-e- t-e g-a-. ---------------------------------- Ek wil na die biblioteek toe gaan. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Ek--i--n- -i- -o--wi-k-l -o------. E- w-- n- d-- b--------- t-- g---- E- w-l n- d-e b-e-w-n-e- t-e g-a-. ---------------------------------- Ek wil na die boekwinkel toe gaan. 0
Ma tahaksin kioski. E---i--n--d----i--- --e-gaan. E- w-- n- d-- k---- t-- g---- E- w-l n- d-e k-o-k t-e g-a-. ----------------------------- Ek wil na die kiosk toe gaan. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. E- w-l--n --ek--ee-. E- w-- ’- b--- l---- E- w-l ’- b-e- l-e-. -------------------- Ek wil ’n boek leen. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Ek-wil-’- bo-k -o--. E- w-- ’- b--- k---- E- w-l ’- b-e- k-o-. -------------------- Ek wil ’n boek koop. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. E- wil ’n ko-ra-t -o-p. E- w-- ’- k------ k---- E- w-l ’- k-e-a-t k-o-. ----------------------- Ek wil ’n koerant koop. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. E--w-- -a-die-b-b-i----k -o- ga-n ---’n--o-- -e-----. E- w-- n- d-- b--------- t-- g--- o- ’- b--- t- l---- E- w-l n- d-e b-b-i-t-e- t-e g-a- o- ’- b-e- t- l-e-. ----------------------------------------------------- Ek wil na die biblioteek toe gaan om ’n boek te leen. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ek-wi- n--die-b-e-wi-k-- --e-gaan-om ’n-b--- t---o-p. E- w-- n- d-- b--------- t-- g--- o- ’- b--- t- k---- E- w-l n- d-e b-e-w-n-e- t-e g-a- o- ’- b-e- t- k-o-. ----------------------------------------------------- Ek wil na die boekwinkel toe gaan om ’n boek te koop. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ek-wil-n---ie-ki-s---o---aan om -- ko-rant--e -o--. E- w-- n- d-- k---- t-- g--- o- ’- k------ t- k---- E- w-l n- d-e k-o-k t-e g-a- o- ’- k-e-a-t t- k-o-. --------------------------------------------------- Ek wil na die kiosk toe gaan om ’n koerant te koop. 0
Ma tahaksin prillipoodi. E- w-- -- ----oo----dig--to---a-n. E- w-- n- d-- o--------- t-- g---- E- w-l n- d-e o-g-u-d-g- t-e g-a-. ---------------------------------- Ek wil na die oogkundige toe gaan. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Ek-wi- -- di- supe---r---oe g-a-. E- w-- n- d-- s-------- t-- g---- E- w-l n- d-e s-p-r-a-k t-e g-a-. --------------------------------- Ek wil na die supermark toe gaan. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ek-w--------e --k--r-to--ga--. E- w-- n- d-- b----- t-- g---- E- w-l n- d-e b-k-e- t-e g-a-. ------------------------------ Ek wil na die bakker toe gaan. 0
Ma tahaksin prille osta. Ek -il ’---ril-k---. E- w-- ’- b--- k---- E- w-l ’- b-i- k-o-. -------------------- Ek wil ’n bril koop. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ek w---vrugt- e--g-o-nte koop. E- w-- v----- e- g------ k---- E- w-l v-u-t- e- g-o-n-e k-o-. ------------------------------ Ek wil vrugte en groente koop. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ek wi-----l--ji-- -- br-od --o-. E- w-- r--------- e- b---- k---- E- w-l r-l-e-j-e- e- b-o-d k-o-. -------------------------------- Ek wil rolletjies en brood koop. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ek ------ d-e oo---n-i---t-- g-a- -m ’n--ri- ---k-op. E- w-- n- d-- o--------- t-- g--- o- ’- b--- t- k---- E- w-l n- d-e o-g-u-d-g- t-e g-a- o- ’- b-i- t- k-o-. ----------------------------------------------------- Ek wil na die oogkundige toe gaan om ’n bril te koop. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. E--wil--- di- --p-r-ar- t-e -aa---m-v---t- -- --o-nt---e ko--. E- w-- n- d-- s-------- t-- g--- o- v----- e- g------ t- k---- E- w-l n- d-e s-p-r-a-k t-e g-a- o- v-u-t- e- g-o-n-e t- k-o-. -------------------------------------------------------------- Ek wil na die supermark toe gaan om vrugte en groente te koop. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ek ------ d-- b-kk----o--g-a- o- r----t---s -----o---te--oo-. E- w-- n- d-- b----- t-- g--- o- r--------- e- b---- t- k---- E- w-l n- d-e b-k-e- t-e g-a- o- r-l-e-j-e- e- b-o-d t- k-o-. ------------------------------------------------------------- Ek wil na die bakker toe gaan om rolletjies en brood te koop. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!