Vestmik

et Asjaajamised   »   fi Käydä asioilla

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [viisikymmentäyksi]

Käydä asioilla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. H-lu---m--nä ---jas--o-. Haluan mennä kirjastoon. H-l-a- m-n-ä k-r-a-t-o-. ------------------------ Haluan mennä kirjastoon. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. H-lua--men-- k-rjaka----an. Haluan mennä kirjakauppaan. H-l-a- m-n-ä k-r-a-a-p-a-n- --------------------------- Haluan mennä kirjakauppaan. 0
Ma tahaksin kioski. Ha-u-- mennä ---s-ill-. Haluan mennä kioskille. H-l-a- m-n-ä k-o-k-l-e- ----------------------- Haluan mennä kioskille. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ha--an lainata -i-jan. Haluan lainata kirjan. H-l-a- l-i-a-a k-r-a-. ---------------------- Haluan lainata kirjan. 0
Ma tahaksin raamatut osta. H--u-- o---a k---an. Haluan ostaa kirjan. H-l-a- o-t-a k-r-a-. -------------------- Haluan ostaa kirjan. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. H--u-- o-t-a--ehden. Haluan ostaa lehden. H-l-a- o-t-a l-h-e-. -------------------- Haluan ostaa lehden. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Halu-n m---ä -irj-stoo- --i-aa---- ---j--. Haluan mennä kirjastoon lainaamaan kirjan. H-l-a- m-n-ä k-r-a-t-o- l-i-a-m-a- k-r-a-. ------------------------------------------ Haluan mennä kirjastoon lainaamaan kirjan. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Hal-an-m-nn----rja-a---a-----tama-n -ir--n. Haluan mennä kirjakauppaan ostamaan kirjan. H-l-a- m-n-ä k-r-a-a-p-a-n o-t-m-a- k-r-a-. ------------------------------------------- Haluan mennä kirjakauppaan ostamaan kirjan. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. H-lua- menn- k-o---ll---st----- -e-d--. Haluan mennä kioskille ostamaan lehden. H-l-a- m-n-ä k-o-k-l-e o-t-m-a- l-h-e-. --------------------------------------- Haluan mennä kioskille ostamaan lehden. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Halua- -ennä o-t--o-le. Haluan mennä optikolle. H-l-a- m-n-ä o-t-k-l-e- ----------------------- Haluan mennä optikolle. 0
Ma tahaksin kauplusesse. H--u-n--e----s---r-ar-----i-. Haluan mennä supermarkettiin. H-l-a- m-n-ä s-p-r-a-k-t-i-n- ----------------------------- Haluan mennä supermarkettiin. 0
Ma tahaksin pagariärisse. H-lu-n---nnä-l-i--moo-. Haluan mennä leipomoon. H-l-a- m-n-ä l-i-o-o-n- ----------------------- Haluan mennä leipomoon. 0
Ma tahaksin prille osta. Ha--an-o-t-a-s----la-i-. Haluan ostaa silmälasit. H-l-a- o-t-a s-l-ä-a-i-. ------------------------ Haluan ostaa silmälasit. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. H-lua- -s--- -ed-l-i- -a-viha-n--si-. Haluan ostaa hedelmiä ja vihanneksia. H-l-a- o-t-a h-d-l-i- j- v-h-n-e-s-a- ------------------------------------- Haluan ostaa hedelmiä ja vihanneksia. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. H--ua- os--a----pylöi-ä----lei--ä. Haluan ostaa sämpylöitä ja leipää. H-l-a- o-t-a s-m-y-ö-t- j- l-i-ä-. ---------------------------------- Haluan ostaa sämpylöitä ja leipää. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ha---n-m-n-----t----le-o--a-a-- ------a---. Haluan mennä optikolle ostamaan silmälasit. H-l-a- m-n-ä o-t-k-l-e o-t-m-a- s-l-ä-a-i-. ------------------------------------------- Haluan mennä optikolle ostamaan silmälasit. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ha--a----n----upe--ark----in-o--ama-- ---el--ä ja v---nneks--. Haluan mennä supermarkettiin ostamaan hedelmiä ja vihanneksia. H-l-a- m-n-ä s-p-r-a-k-t-i-n o-t-m-a- h-d-l-i- j- v-h-n-e-s-a- -------------------------------------------------------------- Haluan mennä supermarkettiin ostamaan hedelmiä ja vihanneksia. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ha---n--e----l----moon o-tam-a---ämpy-ö-t- -a le--ä-. Haluan mennä leipomoon ostamaan sämpylöitä ja leipää. H-l-a- m-n-ä l-i-o-o-n o-t-m-a- s-m-y-ö-t- j- l-i-ä-. ----------------------------------------------------- Haluan mennä leipomoon ostamaan sämpylöitä ja leipää. 0

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!