Vestmik

et Eile – täna – homme   »   am ትናንት - ዛሬ - ነገ

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [አስር]

10 [āsiri]

ትናንት - ዛሬ - ነገ

[tilaniti ; zarē ; nege]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. ትላ--- ቅ---ነበረ። ት---- ቅ-- ነ--- ት-ን-ና ቅ-ሜ ነ-ረ- -------------- ትላንትና ቅዳሜ ነበረ። 0
t-lanit-na -’i-a-ē-neb-re. t--------- k------ n------ t-l-n-t-n- k-i-a-ē n-b-r-. -------------------------- tilanitina k’idamē nebere.
Eile olin ma kinos. ት--ት--ፊ-ም ----በርኩኝ። ት---- ፊ-- ቤ- ነ----- ት-ን-ና ፊ-ም ቤ- ነ-ር-ኝ- ------------------- ትላንትና ፊልም ቤት ነበርኩኝ። 0
tilaniti---fī---- bē-i-ne-eri-unyi. t--------- f----- b--- n----------- t-l-n-t-n- f-l-m- b-t- n-b-r-k-n-i- ----------------------------------- tilanitina fīlimi bēti neberikunyi.
Film oli huvitav. ፊ---አጓ- ---። ፊ-- አ-- ነ--- ፊ-ሙ አ-ጊ ነ-ረ- ------------ ፊልሙ አጓጊ ነበረ። 0
f--i-- --w--- ne-e--. f----- ā----- n------ f-l-m- ā-w-g- n-b-r-. --------------------- fīlimu āgwagī nebere.
Täna on pühapäev. ዛ- እ-ድ-ነ-። ዛ- እ-- ነ-- ዛ- እ-ድ ነ-። ---------- ዛሬ እሁድ ነው። 0
zar--i---i--e--. z--- i---- n---- z-r- i-u-i n-w-. ---------------- zarē ihudi newi.
Täna ma ei tööta. ዛ---ኔ--ልሰ--። ዛ- እ- አ----- ዛ- እ- አ-ሰ-ም- ------------ ዛሬ እኔ አልሰራም። 0
z-r- i-- ---s--am-. z--- i-- ā--------- z-r- i-ē ā-i-e-a-i- ------------------- zarē inē āliserami.
Ma jään koju. እኔ-ቤት -----ው-የምቀ-ጠው። እ- ቤ- ው-- ነ- የ------ እ- ቤ- ው-ጥ ነ- የ-ቀ-ጠ-። -------------------- እኔ ቤት ውስጥ ነው የምቀመጠው። 0
i---b----w--it’--new- y-m-k’-met’--i. i-- b--- w------ n--- y-------------- i-ē b-t- w-s-t-i n-w- y-m-k-e-e-’-w-. ------------------------------------- inē bēti wisit’i newi yemik’emet’ewi.
Homme on esmaspäev. ነገ-ሰ--ነው-። ነ- ሰ- ነ- ። ነ- ሰ- ነ- ። ---------- ነገ ሰኞ ነው ። 0
ne-e-s-nyo -e-i . n--- s---- n--- . n-g- s-n-o n-w- . ----------------- nege senyo newi .
Homme teen jälle tööd. እኔ-ነገ እን-ገና-ስ---ሰ-ለ-። እ- ነ- እ---- ስ- እ----- እ- ነ- እ-ደ-ና ስ- እ-ራ-ው- --------------------- እኔ ነገ እንደገና ስራ እሰራለው። 0
i-ē n-ge-i---e---- si-a -s-ra--wi. i-- n--- i-------- s--- i--------- i-ē n-g- i-i-e-e-a s-r- i-e-a-e-i- ---------------------------------- inē nege inidegena sira iseralewi.
Ma töötan büroos. እ-----ውስ- ነው--ም-ራ-። እ- ቢ- ው-- ነ- የ----- እ- ቢ- ው-ጥ ነ- የ-ሰ-ው- ------------------- እኔ ቢሮ ውስጥ ነው የምሰራው። 0
i-ē---r--w-s-t-i-newi -e-is-raw-. i-- b--- w------ n--- y---------- i-ē b-r- w-s-t-i n-w- y-m-s-r-w-. --------------------------------- inē bīro wisit’i newi yemiserawi.
Kes see on? ያ -ን ነ--- ያ-----ናት? ያ ማ- ነ--- ያ- ማ- ና-- ያ ማ- ነ-？- ያ- ማ- ና-? ------------------- ያ ማን ነው？/ ያቺ ማን ናት? 0
ya--an--ne-i？- --c----a-i-na-i? y- m--- n----- y---- m--- n---- y- m-n- n-w-？- y-c-ī m-n- n-t-? ------------------------------- ya mani newi？/ yachī mani nati?
See on Peter. ያ --ር -ው። ያ ፔ-- ነ-- ያ ፔ-ር ነ-። --------- ያ ፔተር ነው። 0
ya-p-t--- ----. y- p----- n---- y- p-t-r- n-w-. --------------- ya pēteri newi.
Peter on õpilane. ፔተ- ተማ- -ው። ፔ-- ተ-- ነ-- ፔ-ር ተ-ሪ ነ-። ----------- ፔተር ተማሪ ነው። 0
pē---- --mar- ----. p----- t----- n---- p-t-r- t-m-r- n-w-. ------------------- pēteri temarī newi.
Kes see on? ያቺ -ን ና----- ማን---？ ያ- ማ- ና--- ያ ማ- ነ-- ያ- ማ- ና-?- ያ ማ- ነ-？ ------------------- ያቺ ማን ናት?/ ያ ማን ነው？ 0
y-c---m--- -a---/-ya m-ni-ne-i？ y---- m--- n----- y- m--- n---- y-c-ī m-n- n-t-?- y- m-n- n-w-？ ------------------------------- yachī mani nati?/ ya mani newi？
See on Martha. ያ- ማ----ት። ያ- ማ-- ና-- ያ- ማ-ታ ና-። ---------- ያቺ ማርታ ናት። 0
y---ī m---ta ---i. y---- m----- n---- y-c-ī m-r-t- n-t-. ------------------ yachī marita nati.
Martha on sekretär. ማርታ---ፊ -ት። ማ-- ፀ-- ና-- ማ-ታ ፀ-ፊ ና-። ----------- ማርታ ፀሐፊ ናት። 0
mar--a---s’e-̣--- n-t-. m----- t--------- n---- m-r-t- t-s-e-̣-f- n-t-. ----------------------- marita t͟s’eḥāfī nati.
Peter ja Martha on sõbrad. ፔ-ር-እና-ማርታ -ደ--------። ፔ-- እ- ማ-- ጋ----- ና--- ፔ-ር እ- ማ-ታ ጋ-ኛ-ቾ- ና-ው- ---------------------- ፔተር እና ማርታ ጋደኛማቾች ናቸው። 0
pē--ri-i-a---r--- ---e-y----h-c-i nac-ewi. p----- i-- m----- g-------------- n------- p-t-r- i-a m-r-t- g-d-n-a-a-h-c-i n-c-e-i- ------------------------------------------ pēteri ina marita gadenyamachochi nachewi.
Peter on Martha poiss-sõber. ፔ-ር-የማ-- ጋ-- ነው። ፔ-- የ--- ጋ-- ነ-- ፔ-ር የ-ር- ጋ-ኛ ነ-። ---------------- ፔተር የማርታ ጋደኛ ነው። 0
pēt-ri---ma-i-a -a--n-a-ne--. p----- y------- g------ n---- p-t-r- y-m-r-t- g-d-n-a n-w-. ----------------------------- pēteri yemarita gadenya newi.
Martha on Peteri tüdruksõber. ማ---የፔ---------። ማ-- የ--- ጋ-- ና-- ማ-ታ የ-ተ- ጋ-ኛ ና-። ---------------- ማርታ የፔተር ጋደኛ ናት። 0
m----a -e---e-i g-d-n-- ----. m----- y------- g------ n---- m-r-t- y-p-t-r- g-d-n-a n-t-. ----------------------------- marita yepēteri gadenya nati.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!