Vestmik

et Eitamine 2   »   ku Negation 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [şêst û pênc]

Negation 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Gus--lk-biha -e? G------ b--- y-- G-s-î-k b-h- y-? ---------------- Gustîlk biha ye? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N---b---yê w----nê-100 eu-o -e. N-- b----- w- t--- 1-- e--- y-- N-, b-h-y- w- t-n- 1-0 e-r- y-. ------------------------------- Na, bihayê wê tenê 100 euro ye. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Lê-elê-li ge----n-t--ê-pê-cî h-y-. L----- l- g-- m-- t--- p---- h---- L-b-l- l- g-l m-n t-n- p-n-î h-y-. ---------------------------------- Lêbelê li gel min tenê pêncî heye. 0
Oled sa juba valmis? T- -made-î? T- a------- T- a-a-e-î- ----------- Tu amadeyî? 0
Ei, veel mitte. N-,-h---n-. N-- h-- n-- N-, h-n n-. ----------- Na, hîn na. 0
Aga kohe olen valmis. Lêb--- e----ani-- am-d----m. L----- e- ê a---- a---- b--- L-b-l- e- ê a-i-a a-a-e b-m- ---------------------------- Lêbelê ez ê aniha amade bim. 0
Soovid sa veel suppi? Z-d--i- ş--b- -ix-a--? Z------ ş---- d------- Z-d-t-r ş-r-e d-x-a-î- ---------------------- Zêdetir şorbe dixwazî? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Na,-n-x-azim. N-- n-------- N-, n-x-a-i-. ------------- Na, naxwazim. 0
Aga veel üht jäätist. L--berfeşî--k- -î-d-xwaz--. L- b---------- d- d-------- L- b-r-e-î-e-e d- d-x-a-i-. --------------------------- Lê berfeşîreke dî dixwazim. 0
Elad sa juba kaua siin? Ev-d------di--- --t- -i-vi---û--n-? E- d----- d---- e t- l- v-- r------ E- d-m-k- d-r-j e t- l- v-r r-d-n-? ----------------------------------- Ev demeke dirêj e tu li vir rûdinê? 0
Ei, alles esimest kuud. N-,--i-me-ek- ve. N-- j- m----- v-- N-, j- m-h-k- v-. ----------------- Na, ji mehekê ve. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. L- ----i-- v- ---ek m--o-a- n-s-----m. L- j- n--- v- g---- m------ n-- d----- L- j- n-h- v- g-l-k m-r-v-n n-s d-k-m- -------------------------------------- Lê ji niha ve gelek mirovan nas dikim. 0
Sõidad sa homme koju? Tu -ê--i-- b--î m-lê? T- y- s--- b--- m---- T- y- s-b- b-ç- m-l-? --------------------- Tu yê sibê biçî malê? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Na,-her- zû-da---a---f----. N-- h--- z- d----- h------- N-, h-r- z- d-w-y- h-f-e-ê- --------------------------- Na, herî zû dawiya hefteyê. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Lê--z-ê------ye-ş-m----ge-i-. L- e- ê r--- y------ v------- L- e- ê r-j- y-k-e-ê v-g-r-m- ----------------------------- Lê ez ê roja yekşemê vegerim. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? K-çi----e g--îşt- ye? K----- t- g------ y-- K-ç-k- t- g-h-ş-î y-? --------------------- Keçika te gihîştî ye? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-, ------ w- hî--he---- -. N-- t----- w- h-- h----- e- N-, t-m-n- w- h-n h-v-e- e- --------------------------- Na, temenê wê hîn hevdeh e. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Lê--i-n-h--ve -e--lê w------. L- j- n--- v- h----- w- h---- L- j- n-h- v- h-v-l- w- h-y-. ----------------------------- Lê ji niha ve hevalê wê heye. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!