Vestmik

et Tuttavaks saama   »   ku Getting to know others

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3[sê]

Getting to know others

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Tere! Merheba! M------- M-r-e-a- -------- Merheba! 0
Tere päevast! R--ba-! R------ R-j-a-! ------- Rojbaş! 0
Kuidas läheb? Ça-- y-? Ç--- y-- Ç-w- y-? -------- Çawa yî? 0
Tulete te Euroopast? Ge----û- -i Ew-o---ê t--? G--- h-- j- E------- t--- G-l- h-n j- E-r-p-y- t-n- ------------------------- Gelo hûn ji Ewropayê tên? 0
Tulete te Ameerikast? G-l- hûn -i -merî-------n? G--- h-- j- E-------- t--- G-l- h-n j- E-e-î-a-ê t-n- -------------------------- Gelo hûn ji Emerîkayê tên? 0
Tulete te Aasiast? G--- hûn ji-As--yê ---? G--- h-- j- A----- t--- G-l- h-n j- A-y-y- t-n- ----------------------- Gelo hûn ji Asyayê tên? 0
Millises hotellis te peatute? H-- li--î--n--t-lê d--î-in? H-- l- k---- o---- d------- H-n l- k-j-n o-e-ê d-m-n-n- --------------------------- Hûn li kîjan otelê dimînin? 0
Kui kaua te siin juba olete? J- k--g- ---h----- -i- --? J- k---- v- h-- l- v-- i-- J- k-n-î v- h-n l- v-r i-? -------------------------- Ji kengî ve hûn li vir in? 0
Kui kauaks te jääte? Hûn - -i-a-- -i----n? H-- ê ç----- b------- H-n ê ç-q-s- b-m-n-n- --------------------- Hûn ê çiqasî bimînin? 0
Kas teile meeldib siin? Hû- v-r d-eci----n? H-- v-- d---------- H-n v-r d-e-i-î-i-? ------------------- Hûn vir diecibînin? 0
Olete te siin puhkusel? G-l- hûn l- vir-b-t-a-e-ê -i-i-? G--- h-- l- v-- b-------- d----- G-l- h-n l- v-r b-t-a-e-ê d-k-n- -------------------------------- Gelo hûn li vir betlaneyê dikin? 0
Külastage mind kunagi! Se--d-n--m----iki-! S------- m-- b----- S-r-d-n- m-n b-k-n- ------------------- Seredana min bikin! 0
Siin on minu aadress. Na---şan---in l- -i---. N-------- m-- l- v-- e- N-v-î-a-a m-n l- v-r e- ----------------------- Navnîşana min li vir e. 0
Kas näeme homme? E--ê-si-- h-- -i-----? E- ê s--- h-- b------- E- ê s-b- h-v b-b-n-n- ---------------------- Em ê sibê hev bibînin? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Bib-rin, -- -iha---------r-ke m---------heye. B------- j- n--- v- t-------- m-- e d-- h---- B-b-r-n- j- n-h- v- t-v-î-e-e m-n e d-n h-y-. --------------------------------------------- Biborin, ji niha ve tevdîreke min e din heye. 0
Hüvasti! Bi -----ê-te! B- x----- t-- B- x-t-r- t-! ------------- Bi xatirê te! 0
Nägemiseni! Bi hêvi-a---- -ît--ê! B- h----- h-- d------ B- h-v-y- h-v d-t-n-! --------------------- Bi hêviya hev dîtinê! 0
Varsti näeme! B- h-v----de--k- ---de --v---inê! B- h----- d----- n---- h--------- B- h-v-y- d-m-k- n-z-e h-v-î-i-ê- --------------------------------- Bi hêviya demeke nêzde hevdîtinê! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!