Vestmik

et Minevik 1   »   ku Past tense 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [heştê û yek]

Past tense 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
kirjutama n--î--ndin n--------- n-v-s-n-i- ---------- nivîsandin 0
Ta kirjutas kirja. W--na--ye---i-îsand. W- n------ n-------- W- n-m-y-k n-v-s-n-. -------------------- Wî nameyek nivîsand. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Û-w----rt---niv--a-d. Û w- q----- n-------- Û w- q-r-e- n-v-s-n-. --------------------- Û wê qartek nivîsand. 0
lugema xwen-in x------ x-e-d-n ------- xwendin 0
Ta luges ajakirja. Wî ko-a--k -we--. W- k------ x----- W- k-v-r-k x-e-d- ----------------- Wî kovarek xwend. 0
Ja ta luges raamatut. Û--ê-p--tû--k x--nd Û w- p------- x---- Û w- p-r-û-e- x-e-d ------------------- Û wê pirtûkek xwend 0
võtma w--g--t-n w-------- w-r-i-t-n --------- wergirtin 0
Ta võttis sigareti. W- -ixar--ek -er---t. W- c-------- w------- W- c-x-r-y-k w-r-i-t- --------------------- Wî cixareyek wergirt. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. W- q--ek-çîk----e-we-g---. W- q---- ç------- w------- W- q-t-k ç-k-l-t- w-r-i-t- -------------------------- Wê qetek çîkolate wergirt. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ew-(m-r)-d-lsoz-nîn-----ê-----ji---di-so---û. E- (---- d----- n----- l- e- (---- d----- b-- E- (-ê-) d-l-o- n-n-û- l- e- (-i-) d-l-o- b-. --------------------------------------------- Ew (mêr) dilsoz nînbû, lê ew (jin) dilsoz bû. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. E----ê-----ra-------- e- (ji-)-jêh--î--û. E- (---- t---- b-- l- e- (---- j----- b-- E- (-ê-) t-r-l b-, l- e- (-i-) j-h-t- b-. ----------------------------------------- Ew (mêr) tiral bû, lê ew (jin) jêhatî bû. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E----êr- ---a--b------e--(-in---ewle---- -û. E- (---- x---- b-- l- e- (---- d-------- b-- E- (-ê-) x-z-n b-, l- e- (-i-) d-w-e-e-d b-. -------------------------------------------- Ew (mêr) xizan bû, lê ew (jin) dewlemend bû. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Pe-ê -î -i---bû----b--ê-d-----wî -e-û. P--- w- t--- b- l- b--- d---- w- h---- P-r- w- t-n- b- l- b-l- d-y-ê w- h-b-. -------------------------------------- Perê wî tine bû lê belê deynê wî hebû. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Şa--ê--- --ne--- l--be-ê-b--ans -û. Ş---- w- t--- b- l- b--- b----- b-- Ş-n-ê w- t-n- b- l- b-l- b-ş-n- b-. ----------------------------------- Şansê wî tine bû lê belê bêşans bû. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ew----kef---nî-b- ------ê s-r---e-- bû. E- s------- n---- l- b--- s-------- b-- E- s-r-e-t- n-n-û l- b-l- s-r-e-e-î b-. --------------------------------------- Ew serkeftî nînbû lê belê serneketî bû. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ew--êfx-eş n-nb-- l- --lê b-kêf--û. E- k------ n----- l- b--- b---- b-- E- k-f-w-ş n-n-û- l- b-l- b-k-f b-. ----------------------------------- Ew kêfxweş nînbû, lê belê bêkêf bû. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. E- d-l-ad n-nbû, lê--e-ê -i-r-ş bû. E- d----- n----- l- b--- d----- b-- E- d-l-a- n-n-û- l- b-l- d-l-e- b-. ----------------------------------- Ew dilşad nînbû, lê belê dilreş bû. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E--xwîn--r-- ---bû,-l---elê -w----hl -û. E- x-------- n----- l- b--- x------- b-- E- x-î-ş-r-n n-n-û- l- b-l- x-î-t-h- b-. ---------------------------------------- Ew xwînşîrîn nînbû, lê belê xwîntehl bû. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...