Vestmik

et Minevik 2   »   ku Past tense 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [heştê û du]

Past tense 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Di-- t- b---- a-------- k-----? Divê te bangî ambûlansê kiriba? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Di-- t- g--- b----- k-----? Divê te gazî bijîşk kiriba? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Di-- t- b---- p---- k-----? Divê te bangî polîs kiriba? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Li g-- w- h------ t------- h---? N--- m-- s----. Li gel we hejmara telefunê heye? Niha min stand. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Li g-- w- n------- h---? N--- m-- s----. Li gel we navnîşan heye? Niha min stand. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Li g-- w- p---- b---- h---? N--- m-- s----. Li gel we plana bajêr heye? Niha min stand. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Ew d- d--- x-- d- h--? W- n------- d- d--- x-- d- w---. Ew di dema xwe de hat? Wî nikarîbû di dema xwe de were. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Wî r- d--? W- n------- r- b-----. Wî rê dît? Wî nikarîbû rê bidîta. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Wî t- f-- k--? W- n------- m-- f-- b---. Wî te fêm kir? Wî nikarîbû min fêm bike. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Tu j- b- ç- d- d--- x-- d- n-----? Tu ji bo çi di dema xwe de nehatî? 0
Miks sa teed ei leidnud? Te j- b- ç- r- n----? Te ji bo çi rê nedît? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Te j- b- ç- e- f--- n----? Te ji bo çi ew fehm nekir? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Mi- n------- d- d--- x-- d- w---- j- b-- k- o----- t--- b-. Min nikarîbû di dema xwe de werim ji ber ku otobus tine bû. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Mi- n------- r- b------ j- b-- k- p---- m-- e b---- t--- b-. Min nikarîbû rê bibînim ji ber ku plana min e bajêr tine bû. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Mi- n------- w- f-- b---- j- b-- k- d---- m----- b----- b-. Min nikarîbû wî fêm bikim ji ber ku dengê muzîkê bilind bû. 0
Ma pidin takso võtma. Di-- m-- t------- b------. Divê min texsiyek bigirta. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Di-- m-- p---- b---- b-------. Divê min plana bajêr bikiriya. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Di---- m-- r---- b------. Diviya min radyo bigirta. 0

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!