Vestmik

et Linnas   »   it In città

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [venticinque]

In città

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. V-r-e--a---r- -ll- -taz-o--. Vorrei andare alla stazione. V-r-e- a-d-r- a-l- s-a-i-n-. ---------------------------- Vorrei andare alla stazione. 0
Ma sooviks lennujaama minna. V-r-e--a-d------l-aero-o--o. Vorrei andare all’aeroporto. V-r-e- a-d-r- a-l-a-r-p-r-o- ---------------------------- Vorrei andare all’aeroporto. 0
Ma sooviks kesklinna minna. V--r-i anda-- -n--e-tr-. Vorrei andare in centro. V-r-e- a-d-r- i- c-n-r-. ------------------------ Vorrei andare in centro. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Q--- è l------da ----l- -t----ne? Qual è la strada per la stazione? Q-a- è l- s-r-d- p-r l- s-a-i-n-? --------------------------------- Qual è la strada per la stazione? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Q-a--- l- s-rad---er-----rop---o? Qual è la strada per l’aeroporto? Q-a- è l- s-r-d- p-r l-a-r-p-r-o- --------------------------------- Qual è la strada per l’aeroporto? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Q----- -a--t---a -er -l-c-n--o? Qual è la strada per il centro? Q-a- è l- s-r-d- p-r i- c-n-r-? ------------------------------- Qual è la strada per il centro? 0
Mul on taksot vaja. H--b-s---- -- u- tas--. Ho bisogno di un tassì. H- b-s-g-o d- u- t-s-ì- ----------------------- Ho bisogno di un tassì. 0
Mul on linnakaarti vaja. Mi-s-rve un----an-ina-de-la-cit-à. Mi serve una piantina della città. M- s-r-e u-a p-a-t-n- d-l-a c-t-à- ---------------------------------- Mi serve una piantina della città. 0
Mul on hotelli vaja. M---ccor-- u- --berg-. Mi occorre un albergo. M- o-c-r-e u- a-b-r-o- ---------------------- Mi occorre un albergo. 0
Ma sooviks autot rentida. V-rrei -o----i--e-u-a -ac--i--. Vorrei noleggiare una macchina. V-r-e- n-l-g-i-r- u-a m-c-h-n-. ------------------------------- Vorrei noleggiare una macchina. 0
Siin on mu krediitkaart. E--- -- --a -a--- -- ----it-. Ecco la mia carta di credito. E-c- l- m-a c-r-a d- c-e-i-o- ----------------------------- Ecco la mia carta di credito. 0
Siin on mu juhiluba. Ecco la-m---pa--n-e. Ecco la mia patente. E-c- l- m-a p-t-n-e- -------------------- Ecco la mia patente. 0
Mis on linnas vaadata? Co-------d- v--e---in --ttà? Cosa c’è da vedere in città? C-s- c-è d- v-d-r- i- c-t-à- ---------------------------- Cosa c’è da vedere in città? 0
Minge vanalinna. V-----e---ent---s-or-c-. Vada nel centro storico. V-d- n-l c-n-r- s-o-i-o- ------------------------ Vada nel centro storico. 0
Tehke linnas ringsõit. Fa-ci---n---r--d-ll- citt-. Faccia un giro della città. F-c-i- u- g-r- d-l-a c-t-à- --------------------------- Faccia un giro della città. 0
Minge sadamasse. Vada-a- p--t-. Vada al porto. V-d- a- p-r-o- -------------- Vada al porto. 0
Tehke sadamaringsõit. Fac--- -- -iro al --rto. Faccia un giro al porto. F-c-i- u- g-r- a- p-r-o- ------------------------ Faccia un giro al porto. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Q-a-- -t-ra-ion----r--t---- -i-s-n------ra? Quali attrazioni turistiche ci sono ancora? Q-a-i a-t-a-i-n- t-r-s-i-h- c- s-n- a-c-r-? ------------------------------------------- Quali attrazioni turistiche ci sono ancora? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!