Vestmik

et Linnas   »   uk У місті

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [двадцять п’ять]

25 [dvadtsyatʹ pʺyatʹ]

У місті

[U misti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Я-хот------/ -отіл- б на вок--л. Я х---- б- / х----- б н- в------ Я х-т-в б- / х-т-л- б н- в-к-а-. -------------------------------- Я хотів би / хотіла б на вокзал. 0
Y- -hot----y --k---il- ---- v---al. Y- k----- b- / k------ b n- v------ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b n- v-k-a-. ----------------------------------- YA khotiv by / khotila b na vokzal.
Ma sooviks lennujaama minna. Я хоті- ---/ ---іла-- до--е-опо-ту. Я х---- б- / х----- б д- а--------- Я х-т-в б- / х-т-л- б д- а-р-п-р-у- ----------------------------------- Я хотів би / хотіла б до аеропорту. 0
Y- kho-iv b- --k-o-i---b -o-a--op-rtu. Y- k----- b- / k------ b d- a--------- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b d- a-r-p-r-u- -------------------------------------- YA khotiv by / khotila b do aeroportu.
Ma sooviks kesklinna minna. Я х-тів би / --т----б --цен-р мі--а. Я х---- б- / х----- б в ц---- м----- Я х-т-в б- / х-т-л- б в ц-н-р м-с-а- ------------------------------------ Я хотів би / хотіла б в центр міста. 0
Y--k-ot-- -- --k---ila b-v --e-tr---sta. Y- k----- b- / k------ b v t----- m----- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b v t-e-t- m-s-a- ---------------------------------------- YA khotiv by / khotila b v tsentr mista.
Kuidas saan ma rongijaama? Як----т----- -а --к-ал? Я- д-------- н- в------ Я- д-с-а-и-я н- в-к-а-? ----------------------- Як дістатися на вокзал? 0
Yak ----at-s-a -a-v-k-al? Y-- d--------- n- v------ Y-k d-s-a-y-y- n- v-k-a-? ------------------------- Yak distatysya na vokzal?
Kuidas saan ma lennujaama? Як -і-т-т--- д--ае-о-ор-у? Я- д-------- д- а--------- Я- д-с-а-и-я д- а-р-п-р-у- -------------------------- Як дістатися до аеропорту? 0
Yak d-----ysy---o -er-por--? Y-- d--------- d- a--------- Y-k d-s-a-y-y- d- a-r-p-r-u- ---------------------------- Yak distatysya do aeroportu?
Kuidas saan ma kesklinna? Я------------д---ен-ру-м-ста? Я- д-------- д- ц----- м----- Я- д-с-а-и-я д- ц-н-р- м-с-а- ----------------------------- Як дістатися до центру міста? 0
Yak--i-tatys-- d- t--ntru mi-ta? Y-- d--------- d- t------ m----- Y-k d-s-a-y-y- d- t-e-t-u m-s-a- -------------------------------- Yak distatysya do tsentru mista?
Mul on taksot vaja. М-н- потр--не----сі. М--- п------- т----- М-н- п-т-і-н- т-к-і- -------------------- Мені потрібне таксі. 0
Me-i----ri-n- tak-i. M--- p------- t----- M-n- p-t-i-n- t-k-i- -------------------- Meni potribne taksi.
Mul on linnakaarti vaja. М-ні -о-----а ма-а ----а. М--- п------- м--- м----- М-н- п-т-і-н- м-п- м-с-а- ------------------------- Мені потрібна мапа міста. 0
M-ni-po--i----m-p- m-s--. M--- p------- m--- m----- M-n- p-t-i-n- m-p- m-s-a- ------------------------- Meni potribna mapa mista.
Mul on hotelli vaja. Ме-- ----і-е-----ель. М--- п------- г------ М-н- п-т-і-е- г-т-л-. --------------------- Мені потрібен готель. 0
Men- p-t--be--h--elʹ. M--- p------- h------ M-n- p-t-i-e- h-t-l-. --------------------- Meni potriben hotelʹ.
Ma sooviks autot rentida. Я-хо--в-б- /--о-----б н-----и ав-о-----ь. Я х---- б- / х----- б н------ а---------- Я х-т-в б- / х-т-л- б н-й-я-и а-т-м-б-л-. ----------------------------------------- Я хотів би / хотіла б найняти автомобіль. 0
Y- -hot---b- - --ot-l- ---a--ny--y -vtom-bil-. Y- k----- b- / k------ b n-------- a---------- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b n-y-n-a-y a-t-m-b-l-. ---------------------------------------------- YA khotiv by / khotila b nay̆nyaty avtomobilʹ.
Siin on mu krediitkaart. Ос- мо- к--ди----к--тк-. О-- м-- к------- к------ О-ь м-я к-е-и-н- к-р-к-. ------------------------ Ось моя кредитна картка. 0
Os---o-a--r--y--a--art--. O-- m--- k------- k------ O-ʹ m-y- k-e-y-n- k-r-k-. ------------------------- Osʹ moya kredytna kartka.
Siin on mu juhiluba. Ось мо- --ав-. О-- м-- п----- О-ь м-ї п-а-а- -------------- Ось мої права. 0
O-ʹ mo-- -r--a. O-- m--- p----- O-ʹ m-i- p-a-a- --------------- Osʹ moï prava.
Mis on linnas vaadata? Щ-----н--ог---у-и-в м----? Щ- м---- о------- в м----- Щ- м-ж-а о-л-н-т- в м-с-і- -------------------------- Що можна оглянути в місті? 0
S------ozhn- o-----u---v-m---i? S---- m----- o-------- v m----- S-c-o m-z-n- o-l-a-u-y v m-s-i- ------------------------------- Shcho mozhna ohlyanuty v misti?
Minge vanalinna. І-іт--в ст-р- м---о. І---- в с---- м----- І-і-ь в с-а-е м-с-о- -------------------- Ідіть в старе місто. 0
I-------s-a------to. I---- v s---- m----- I-i-ʹ v s-a-e m-s-o- -------------------- Iditʹ v stare misto.
Tehke linnas ringsõit. В---м-ть-----т- в ек--ур-ії-д- -іс-а. В------- у----- в е-------- д- м----- В-з-м-т- у-а-т- в е-с-у-с-ї д- м-с-а- ------------------------------------- Візьміть участь в екскурсії до міста. 0
Vizʹ--t- uch---- --ekskurs--̈ d- mi---. V------- u------ v e--------- d- m----- V-z-m-t- u-h-s-ʹ v e-s-u-s-i- d- m-s-a- --------------------------------------- Vizʹmitʹ uchastʹ v ekskursiï do mista.
Minge sadamasse. І-і-- -- ---т-. І---- д- п----- І-і-ь д- п-р-у- --------------- Ідіть до порту. 0
Idit- -- p-r-u. I---- d- p----- I-i-ʹ d- p-r-u- --------------- Iditʹ do portu.
Tehke sadamaringsõit. В-з-міть уча-т--в-ек--у-с-- д---ор-у. В------- у----- в е-------- д- п----- В-з-м-т- у-а-т- в е-с-у-с-ї д- п-р-у- ------------------------------------- Візьміть участь в екскурсії до порту. 0
Vi------ ---as-ʹ-v eksk--si------por--. V------- u------ v e--------- d- p----- V-z-m-t- u-h-s-ʹ v e-s-u-s-i- d- p-r-u- --------------------------------------- Vizʹmitʹ uchastʹ v ekskursiï do portu.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Я-і є-щ- ---н-чні--і---? Я-- є щ- в------- м----- Я-і є щ- в-з-а-н- м-с-я- ------------------------ Які є ще визначні місця? 0
Y-ki y- s-ch- -yz----ni ----sya? Y--- y- s---- v-------- m------- Y-k- y- s-c-e v-z-a-h-i m-s-s-a- -------------------------------- Yaki ye shche vyznachni mistsya?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!