Vestmik

et Linnas   »   nl In de stad

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [vijfentwintig]

In de stad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ik---- g-a----aar --t -tatio-. Ik wil graag naar het station. I- w-l g-a-g n-a- h-t s-a-i-n- ------------------------------ Ik wil graag naar het station. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Ik------raag-n----de lucht-----. Ik wil graag naar de luchthaven. I- w-l g-a-g n-a- d- l-c-t-a-e-. -------------------------------- Ik wil graag naar de luchthaven. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ik-------a----a----e---e-t-um---- ----ta-. Ik wil graag naar het centrum van de stad. I- w-l g-a-g n-a- h-t c-n-r-m v-n d- s-a-. ------------------------------------------ Ik wil graag naar het centrum van de stad. 0
Kuidas saan ma rongijaama? H---ko-----bij--et s-a-ion? Hoe kom ik bij het station? H-e k-m i- b-j h-t s-a-i-n- --------------------------- Hoe kom ik bij het station? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ho- --------i- d---uc-t--ve-? Hoe kom ik bij de luchthaven? H-e k-m i- b-j d- l-c-t-a-e-? ----------------------------- Hoe kom ik bij de luchthaven? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Ho- --m ik -n-he- cent--m-va--d--s-a-? Hoe kom ik in het centrum van de stad? H-e k-m i- i- h-t c-n-r-m v-n d- s-a-? -------------------------------------- Hoe kom ik in het centrum van de stad? 0
Mul on taksot vaja. Ik-h-b --n------no-ig. Ik heb een taxi nodig. I- h-b e-n t-x- n-d-g- ---------------------- Ik heb een taxi nodig. 0
Mul on linnakaarti vaja. I---e- -en platte---n---odi-. Ik heb een plattegrond nodig. I- h-b e-n p-a-t-g-o-d n-d-g- ----------------------------- Ik heb een plattegrond nodig. 0
Mul on hotelli vaja. I- h----e---o--- -o--g. Ik heb een hotel nodig. I- h-b e-n h-t-l n-d-g- ----------------------- Ik heb een hotel nodig. 0
Ma sooviks autot rentida. I---i--g-----een ---o h-re-. Ik wil graag een auto huren. I- w-l g-a-g e-n a-t- h-r-n- ---------------------------- Ik wil graag een auto huren. 0
Siin on mu krediitkaart. H-er-is--ij--kre---t---rt. Hier is mijn kredietkaart. H-e- i- m-j- k-e-i-t-a-r-. -------------------------- Hier is mijn kredietkaart. 0
Siin on mu juhiluba. Hi-- is -ijn -i-b-w---. Hier is mijn rijbewijs. H-e- i- m-j- r-j-e-i-s- ----------------------- Hier is mijn rijbewijs. 0
Mis on linnas vaadata? W-- -- -r-i--d- --a- -- zie-? Wat is er in de stad te zien? W-t i- e- i- d- s-a- t- z-e-? ----------------------------- Wat is er in de stad te zien? 0
Minge vanalinna. Ga--aar--e----e -in-e-sta-. Ga naar de oude binnenstad. G- n-a- d- o-d- b-n-e-s-a-. --------------------------- Ga naar de oude binnenstad. 0
Tehke linnas ringsõit. M-a- -------d--ondrit. Maak een stadsrondrit. M-a- e-n s-a-s-o-d-i-. ---------------------- Maak een stadsrondrit. 0
Minge sadamasse. Ga-n-ar-----a---. Ga naar de haven. G- n-a- d- h-v-n- ----------------- Ga naar de haven. 0
Tehke sadamaringsõit. M--- -----ondv-a-t----de--a-e-. Maak een rondvaart in de haven. M-a- e-n r-n-v-a-t i- d- h-v-n- ------------------------------- Maak een rondvaart in de haven. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? We-k---n---e -e-i-ns-aar-ig---e---i-n -r --h-l-e d-z-? Welke andere bezienswaardigheden zijn er behalve deze? W-l-e a-d-r- b-z-e-s-a-r-i-h-d-n z-j- e- b-h-l-e d-z-? ------------------------------------------------------ Welke andere bezienswaardigheden zijn er behalve deze? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!