Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   it Frasi secondarie con che 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [novantadue]

Frasi secondarie con che 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. M------a --- -----s--. M- s---- c-- t- r----- M- s-c-a c-e t- r-s-i- ---------------------- Mi secca che tu russi. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. Mi--ec-a -he -u--e-- t---a-b--r-. M- s---- c-- t- b--- t---- b----- M- s-c-a c-e t- b-v- t-n-a b-r-a- --------------------------------- Mi secca che tu beva tanta birra. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Mi-sec-a-che t--v--g- c-sì-tar--. M- s---- c-- t- v---- c--- t----- M- s-c-a c-e t- v-n-a c-s- t-r-i- --------------------------------- Mi secca che tu venga così tardi. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Cr--- --e -bbia ----gn---i--- me--co. C---- c-- a---- b------ d- u- m------ C-e-o c-e a-b-a b-s-g-o d- u- m-d-c-. ------------------------------------- Credo che abbia bisogno di un medico. 0
Ma arvan, et ta on haige. Cred- --e---a -ala--. C---- c-- s-- m------ C-e-o c-e s-a m-l-t-. --------------------- Credo che sia malato. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Cr-d---he-----so-d-rm-. C---- c-- a----- d----- C-e-o c-e a-e-s- d-r-a- ----------------------- Credo che adesso dorma. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. S--ri--o che--pos--nos-----igli-. S------- c-- s---- n----- f------ S-e-i-m- c-e s-o-i n-s-r- f-g-i-. --------------------------------- Speriamo che sposi nostra figlia. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Sp--i-m- --- a--i------i--oldi. S------- c-- a---- m---- s----- S-e-i-m- c-e a-b-a m-l-i s-l-i- ------------------------------- Speriamo che abbia molti soldi. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Sp---amo c---sia m--i------. S------- c-- s-- m---------- S-e-i-m- c-e s-a m-l-o-a-i-. ---------------------------- Speriamo che sia milionario. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. H- s-ntito -he--u----g-ie -a --u-o-----nc------. H- s------ c-- t-- m----- h- a---- u- i--------- H- s-n-i-o c-e t-a m-g-i- h- a-u-o u- i-c-d-n-e- ------------------------------------------------ Ho sentito che tua moglie ha avuto un incidente. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Ho s-ntit--c-- - -ll’-sped---. H- s------ c-- è a------------ H- s-n-i-o c-e è a-l-o-p-d-l-. ------------------------------ Ho sentito che è all’ospedale. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. H- ---tit---h- -a --a macch----- -o---e--m---e-d--trut--. H- s------ c-- l- t-- m------- è c------------ d--------- H- s-n-i-o c-e l- t-a m-c-h-n- è c-m-l-t-m-n-e d-s-r-t-a- --------------------------------------------------------- Ho sentito che la tua macchina è completamente distrutta. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. M- f- pi----e --e---a v-----. M- f- p------ c-- s-- v------ M- f- p-a-e-e c-e s-a v-n-t-. ----------------------------- Mi fa piacere che sia venuto. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Mi fa piac-re -h- ----a i-t---sse. M- f- p------ c-- a---- i--------- M- f- p-a-e-e c-e a-b-a i-t-r-s-e- ---------------------------------- Mi fa piacere che abbia interesse. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Mi-fa --a-e-e --- v---ia--ompr----l----s-. M- f- p------ c-- v----- c------- l- c---- M- f- p-a-e-e c-e v-g-i- c-m-r-r- l- c-s-. ------------------------------------------ Mi fa piacere che voglia comprare la casa. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. T-mo--h----ulti-----tob-s -i- --à pas----. T--- c-- l------- a------ s-- g-- p------- T-m- c-e l-u-t-m- a-t-b-s s-a g-à p-s-a-o- ------------------------------------------ Temo che l’ultimo autobus sia già passato. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Te-- ----d--biamo p---de-e--n-tas--. T--- c-- d------- p------- u- t----- T-m- c-e d-b-i-m- p-e-d-r- u- t-s-ì- ------------------------------------ Temo che dobbiamo prendere un tassì. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Te-o -- -on-a-e-- d--ar- -on -e. T--- d- n-- a---- d----- c-- m-- T-m- d- n-n a-e-e d-n-r- c-n m-. -------------------------------- Temo di non avere denaro con me. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...