Vestmik

et Sidesõnad 3   »   it Congiunzioni 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [novantasei]

Congiunzioni 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. M---l---appena-s--n- l- sve---a. M- a--- a----- s---- l- s------- M- a-z- a-p-n- s-o-a l- s-e-l-a- -------------------------------- Mi alzo appena suona la sveglia. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Mi-st---o-app--a --izi- - s-----re. M- s----- a----- i----- a s-------- M- s-a-c- a-p-n- i-i-i- a s-u-i-r-. ----------------------------------- Mi stanco appena inizio a studiare. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. S----- d- l-v-rar- app-na--------s-s-ant’-n--. S----- d- l------- a----- f----- s------------ S-e-t- d- l-v-r-r- a-p-n- f-c-i- s-s-a-t-a-n-. ---------------------------------------------- Smetto di lavorare appena faccio sessant’anni. 0
Millal te helistate? Quando te-e-o--? Q----- t-------- Q-a-d- t-l-f-n-? ---------------- Quando telefona? 0
Kohe kui mul on hetk aega. A---na-h- u- mom-nt- -i---m-o. A----- h- u- m------ d- t----- A-p-n- h- u- m-m-n-o d- t-m-o- ------------------------------ Appena ho un momento di tempo. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Lu- -el-f-n--a-pe-a ---un-po’ d- t-mpo. L-- t------- a----- h- u- p-- d- t----- L-i t-l-f-n- a-p-n- h- u- p-’ d- t-m-o- --------------------------------------- Lui telefona appena ha un po’ di tempo. 0
Kui kaua te töötate? Qu---o -em-------r-rà? Q----- t---- l-------- Q-a-t- t-m-o l-v-r-r-? ---------------------- Quanto tempo lavorerà? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. L--o---ò -inché----rò. L------- f----- p----- L-v-r-r- f-n-h- p-t-ò- ---------------------- Lavorerò finché potrò. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Lav----ò fi---é-sa---s-no. L------- f----- s--- s---- L-v-r-r- f-n-h- s-r- s-n-. -------------------------- Lavorerò finché sarò sano. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. S-a ----tt--i-v-c---- l-vor-r-. S-- a l---- i----- d- l-------- S-a a l-t-o i-v-c- d- l-v-r-r-. ------------------------------- Sta a letto invece di lavorare. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Lei l-g---il --o-n-le-in-e-e -i ---inar-. L-- l---- i- g------- i----- d- c-------- L-i l-g-e i- g-o-n-l- i-v-c- d- c-c-n-r-. ----------------------------------------- Lei legge il giornale invece di cucinare. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. L---sta al ba---nv-ce-d- -ndare - --sa. L-- s-- a- b-- i----- d- a----- a c---- L-i s-a a- b-r i-v-c- d- a-d-r- a c-s-. --------------------------------------- Lui sta al bar invece di andare a casa. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. A -u--t- s- --i --ita qu-. A q----- s- l-- a---- q--- A q-a-t- s- l-i a-i-a q-i- -------------------------- A quanto so lui abita qui. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. A qua-to s- -----oglie-è-malata. A q----- s- s-- m----- è m------ A q-a-t- s- s-a m-g-i- è m-l-t-. -------------------------------- A quanto so sua moglie è malata. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. A----nt---o lui è d----cup--o. A q----- s- l-- è d----------- A q-a-t- s- l-i è d-s-c-u-a-o- ------------------------------ A quanto so lui è disoccupato. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-- mi--------eglia----n-t--po--a-t--m-n---s-rei s--to -un-----. N-- m- s--- s-------- i- t----- a--------- s---- s---- p-------- N-n m- s-n- s-e-l-a-o i- t-m-o- a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ---------------------------------------------------------------- Non mi sono svegliato in tempo, altrimenti sarei stato puntuale. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Avev- --rs- --a-tob--- altrim-nt--------s-at--pu---al-. A---- p---- l--------- a--------- s---- s---- p-------- A-e-o p-r-o l-a-t-b-s- a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ------------------------------------------------------- Avevo perso l’autobus, altrimenti sarei stato puntuale. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-n-t-o---o -----rada- alt----nt- ---ei ------p--tuale. N-- t------ l- s------ a--------- s---- s---- p-------- N-n t-o-a-o l- s-r-d-, a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ------------------------------------------------------- Non trovavo la strada, altrimenti sarei stato puntuale. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!