Vestmik

et Sidesõnad 1   »   it Congiunzioni 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [novantaquattro]

Congiunzioni 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A------ finc-- s----- d-----ve-e. A------ f----- s----- d- p------- A-p-t-a f-n-h- s-e-t- d- p-o-e-e- --------------------------------- Aspetta finché smette di piovere. 0
Oota kuni ma valmis olen. A-petta fin--- -o fi---o. A------ f----- h- f------ A-p-t-a f-n-h- h- f-n-t-. ------------------------- Aspetta finché ho finito. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Asp-t-a fin-hé--u----rn-. A------ f----- l-- t----- A-p-t-a f-n-h- l-i t-r-a- ------------------------- Aspetta finché lui torna. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. A--etto-----ve---- capel-i-a-c-u--i. A------ d- a---- i c------ a-------- A-p-t-o d- a-e-e i c-p-l-i a-c-u-t-. ------------------------------------ Aspetto di avere i capelli asciutti. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. As---t---h- il film--ia -e----at-. A------ c-- i- f--- s-- t--------- A-p-t-o c-e i- f-l- s-a t-r-i-a-o- ---------------------------------- Aspetto che il film sia terminato. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. As--t-- c-e ---semaf-ro si- v---e. A------ c-- i- s------- s-- v----- A-p-t-o c-e i- s-m-f-r- s-a v-r-e- ---------------------------------- Aspetto che il semaforo sia verde. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Q-and- va- in -a-anz-? Q----- v-- i- v------- Q-a-d- v-i i- v-c-n-a- ---------------------- Quando vai in vacanza? 0
Veel enne suvevaheaga? A-c----p--m--de--e -ac-n---e----e? A----- p---- d---- v------ e------ A-c-r- p-i-a d-l-e v-c-n-e e-t-v-? ---------------------------------- Ancora prima delle vacanze estive? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. S-- ----a --e-c--inc-n--le-va-a-z---sti-e. S-- p---- c-- c-------- l- v------ e------ S-, p-i-a c-e c-m-n-i-o l- v-c-n-e e-t-v-. ------------------------------------------ Sì, prima che comincino le vacanze estive. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R---r- i----------ima--h--c--inci--’-nv--n-. R----- i- t---- p---- c-- c------ l--------- R-p-r- i- t-t-o p-i-a c-e c-m-n-i l-i-v-r-o- -------------------------------------------- Ripara il tetto prima che cominci l’inverno. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Lav-t---e----i-pr-ma----se--rti-- -a-o-a. L----- l- m--- p---- d- s------ a t------ L-v-t- l- m-n- p-i-a d- s-d-r-i a t-v-l-. ----------------------------------------- Lavati le mani prima di sederti a tavola. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Chi--- la----e---a p---- -i---cire. C----- l- f------- p---- d- u------ C-i-d- l- f-n-s-r- p-i-a d- u-c-r-. ----------------------------------- Chiudi la finestra prima di uscire. 0
Millal sa koju tuled? Qu-----vi----a -as-? Q----- v---- a c---- Q-a-d- v-e-i a c-s-? -------------------- Quando vieni a casa? 0
Peale tunde? D-p- -e l-zioni? D--- l- l------- D-p- l- l-z-o-i- ---------------- Dopo le lezioni? 0
Jah, peale tundide lõppu. S-,-d-p--ch---e---z-o-i-s--- --n--e. S-- d--- c-- l- l------ s--- f------ S-, d-p- c-e l- l-z-o-i s-n- f-n-t-. ------------------------------------ Sì, dopo che le lezioni sono finite. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. D-po ----ci-e-te ------ --ù-pot--o--a-o---e. D--- l---------- n-- h- p-- p----- l-------- D-p- l-i-c-d-n-e n-n h- p-ù p-t-t- l-v-r-r-. -------------------------------------------- Dopo l’incidente non ha più potuto lavorare. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Do-o-aver------------voro-è-----to -- Amer-c-. D--- a--- p---- i- l----- è a----- i- A------- D-p- a-e- p-r-o i- l-v-r- è a-d-t- i- A-e-i-a- ---------------------------------------------- Dopo aver perso il lavoro è andato in America. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Do-o es--r-an-at- in -m----a-è di-e-t--o-ri---. D--- e---- a----- i- A------ è d-------- r----- D-p- e-s-r a-d-t- i- A-e-i-a è d-v-n-a-o r-c-o- ----------------------------------------------- Dopo esser andato in America è diventato ricco. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...