Vestmik

et Eile – täna – homme   »   it Ieri – oggi – domani

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dieci]

Ieri – oggi – domani

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Ie-- e-- s-----. Ieri era sabato. 0
Eile olin ma kinos. Ie-- s--- s---- a- c-----. Ieri sono stato al cinema. 0
Film oli huvitav. Il f--- e-- i-----------. Il film era interessante. 0
Täna on pühapäev. Og-- è d-------. Oggi è domenica. 0
Täna ma ei tööta. Og-- n-- l-----. Oggi non lavoro. 0
Ma jään koju. Re--- a c---. Resto a casa. 0
Homme on esmaspäev. Do---- è l-----. Domani è lunedì. 0
Homme teen jälle tööd. Do---- l----- d- n----. Domani lavoro di nuovo. 0
Ma töötan büroos. La---- i- u------. Lavoro in ufficio. 0
Kes see on? Ch- è? Chi è? 0
See on Peter. È P----. È Peter. 0
Peter on õpilane. Pe--- è u-- s-------. Peter è uno studente. 0
Kes see on? Qu---- c-- è? Questa chi è? 0
See on Martha. Qu---- è M-----. Questa è Martha. 0
Martha on sekretär. Ma---- è u-- s---------. Martha è una segretaria. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pe--- e M----- s--- a----. Peter e Martha sono amici. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pe--- è l------ d- M-----. Peter è l’amico di Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Ma---- è l------ d- P----. Martha è l’amica di Peter. 0

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!