Vestmik

et Linnas   »   sl V mestu

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [petindvajset]

V mestu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ra---- -e- ----d- b----a na---le-niš-o po-tajo. R-- b- š-- / R--- b- š-- n- ž--------- p------- R-d b- š-l / R-d- b- š-a n- ž-l-z-i-k- p-s-a-o- ----------------------------------------------- Rad bi šel / Rada bi šla na železniško postajo. 0
Ma sooviks lennujaama minna. R-- ----el-- R-d- b- ----n- -e-al----. R-- b- š-- / R--- b- š-- n- l--------- R-d b- š-l / R-d- b- š-a n- l-t-l-š-e- -------------------------------------- Rad bi šel / Rada bi šla na letališče. 0
Ma sooviks kesklinna minna. R-d--i---l-/ -a-a-bi --a-v c--t-r--e-t-. R-- b- š-- / R--- b- š-- v c----- m----- R-d b- š-l / R-d- b- š-a v c-n-e- m-s-a- ---------------------------------------- Rad bi šel / Rada bi šla v center mesta. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ka-- pr--e- na--e-eznišk--po-t---? K--- p----- n- ž--------- p------- K-k- p-i-e- n- ž-l-z-i-k- p-s-a-o- ---------------------------------- Kako pridem na železniško postajo? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ka---pridem -- -et-l-šč-? K--- p----- n- l--------- K-k- p-i-e- n- l-t-l-š-e- ------------------------- Kako pridem na letališče? 0
Kuidas saan ma kesklinna? K-ko----de--- --------e-t-. K--- p----- v c----- m----- K-k- p-i-e- v c-n-e- m-s-a- --------------------------- Kako pridem v center mesta. 0
Mul on taksot vaja. P--re--j-m--a---. P--------- t----- P-t-e-u-e- t-k-i- ----------------- Potrebujem taksi. 0
Mul on linnakaarti vaja. P-t-e-u--- -e----v-d-----a. P--------- z-------- m----- P-t-e-u-e- z-m-j-v-d m-s-a- --------------------------- Potrebujem zemljevid mesta. 0
Mul on hotelli vaja. Pot----j-m h-t--. P--------- h----- P-t-e-u-e- h-t-l- ----------------- Potrebujem hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Ra- -- ---e--(na-e-a---v--. R-- b- n---- (------- a---- R-d b- n-j-l (-a-e-a- a-t-. --------------------------- Rad bi najel (najela) avto. 0
Siin on mu krediitkaart. Tu-je mo---kr-ditna ka-t--a. T- j- m--- k------- k------- T- j- m-j- k-e-i-n- k-r-i-a- ---------------------------- Tu je moja kreditna kartica. 0
Siin on mu juhiluba. Tu-je-m--- ------k--d-voljenje. T- j- m--- v------- d---------- T- j- m-j- v-z-i-k- d-v-l-e-j-. ------------------------------- Tu je moje vozniško dovoljenje. 0
Mis on linnas vaadata? Kaj--e d- v-d-t--- me--u? K-- s- d- v----- v m----- K-j s- d- v-d-t- v m-s-u- ------------------------- Kaj se da videti v mestu? 0
Minge vanalinna. P-j-i-- v--t--- del---st-. P------ v s---- d-- m----- P-j-i-e v s-a-i d-l m-s-a- -------------------------- Pojdite v stari del mesta. 0
Tehke linnas ringsõit. P-jdite na k----- ---n---p- m-stu. P------ n- k----- v----- p- m----- P-j-i-e n- k-o-n- v-ž-j- p- m-s-u- ---------------------------------- Pojdite na krožno vožnjo po mestu. 0
Minge sadamasse. P-j-i-e ----i--ani--e. P------ v p----------- P-j-i-e v p-i-t-n-š-e- ---------------------- Pojdite v pristanišče. 0
Tehke sadamaringsõit. P-jd-te ---kro-n--v-ž-jo--o pris--n-šč-. P------ n- k----- v----- p- p----------- P-j-i-e n- k-o-n- v-ž-j- p- p-i-t-n-š-u- ---------------------------------------- Pojdite na krožno vožnjo po pristanišču. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Kaj j- ---vredn------da? K-- j- š- v----- o------ K-j j- š- v-e-n- o-l-d-? ------------------------ Kaj je še vredno ogleda? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!