Vestmik

et Minevik 1   »   it Passato 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [ottantuno]

Passato 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
kirjutama sc-----e scrivere 0
Ta kirjutas kirja. Lu- h- s------ u-- l------. Lui ha scritto una lettera. 0
Ja tema kirjutas kaardi. E l-- h- s------ u-- c--------. E lei ha scritto una cartolina. 0
lugema le----e leggere 0
Ta luges ajakirja. Lu- h- l---- u-- r------. Lui ha letto una rivista. 0
Ja ta luges raamatut. E l-- h- l---- u- l----. E lei ha letto un libro. 0
võtma pr-----e prendere 0
Ta võttis sigareti. Lu- h- p---- u-- s--------. Lui ha preso una sigaretta. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Le- h- p---- u- p---- d- c---------. Lei ha preso un pezzo di cioccolato. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Lu- e-- i-------- m- l-- e-- f-----. Lui era infedele, ma lei era fedele. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Lu- e-- p----- m- l-- e-- a-----. Lui era pigro, ma lei era attiva. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Lu- e-- p------ m- l-- e-- r----. Lui era povero, ma lei era ricca. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Lu- n-- a---- s---- m- d-----. Lui non aveva soldi ma debiti. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Lu- n-- a---- f------ m- s-------. Lui non aveva fortuna ma sfortuna. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Lu- n-- a---- s------- m- i---------. Lui non aveva successo ma insuccesso. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Lu- n-- e-- c------- m- s--------. Lui non era contento ma scontento. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Lu- n-- e-- f----- m- i-------. Lui non era felice ma infelice. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Lu- n-- e-- s-------- m- a---------. Lui non era simpatico ma antipatico. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...