Vestmik

et Kehaosad   »   it Parti del corpo

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquantotto]

Parti del corpo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. I- --s--no----u-mo. I- d------ u- u---- I- d-s-g-o u- u-m-. ------------------- Io disegno un uomo. 0
Esiteks pea. P---- l--t-s-a. P---- l- t----- P-i-a l- t-s-a- --------------- Prima la testa. 0
Mees kannab mütsi. L-u-m--i-dossa un-ca--ello. L----- i------ u- c-------- L-u-m- i-d-s-a u- c-p-e-l-. --------------------------- L’uomo indossa un cappello. 0
Juukseid ei ole näha. N-n si -----o i c-----i. N-- s- v----- i c------- N-n s- v-d-n- i c-p-l-i- ------------------------ Non si vedono i capelli. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. N-- ------o-o--e----e--- orecc-ie. N-- s- v----- n------ l- o-------- N-n s- v-d-n- n-a-c-e l- o-e-c-i-. ---------------------------------- Non si vedono neanche le orecchie. 0
Selga ei ole ka näha. N-n--i-ved--n-anc-e-la schiena. N-- s- v--- n------ l- s------- N-n s- v-d- n-a-c-e l- s-h-e-a- ------------------------------- Non si vede neanche la schiena. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Io----eg-- -l- ----i e l- --c-a. I- d------ g-- o---- e l- b----- I- d-s-g-o g-i o-c-i e l- b-c-a- -------------------------------- Io disegno gli occhi e la bocca. 0
Mees tantsib ja naerab. L-uo-- ---l--e r---. L----- b---- e r---- L-u-m- b-l-a e r-d-. -------------------- L’uomo balla e ride. 0
Mehel on pikk nina. L’u--o-----l -a-- -u---. L----- h- i- n--- l----- L-u-m- h- i- n-s- l-n-o- ------------------------ L’uomo ha il naso lungo. 0
Ta kannab keppi käes. L----a-i- -a-o-un-bas-on-. L-- h- i- m--- u- b------- L-i h- i- m-n- u- b-s-o-e- -------------------------- Lui ha in mano un bastone. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Lu---n-ossa-a---e-u-- s-----a-------o al ----o. L-- i------ a---- u-- s------ i------ a- c----- L-i i-d-s-a a-c-e u-a s-i-r-a i-t-r-o a- c-l-o- ----------------------------------------------- Lui indossa anche una sciarpa intorno al collo. 0
On talv ja külm. È i-v-r-- e f- fred--. È i------ e f- f------ È i-v-r-o e f- f-e-d-. ---------------------- È inverno e fa freddo. 0
Käed on tugevad. L- -r-cc-a ---o --bust-. L- b------ s--- r------- L- b-a-c-a s-n- r-b-s-e- ------------------------ Le braccia sono robuste. 0
Jalad on samuti tugevad. A-ch- le ga--e --n------st-. A---- l- g---- s--- r------- A-c-e l- g-m-e s-n- r-b-s-e- ---------------------------- Anche le gambe sono robuste. 0
See mees on lumest. L’--m--- f---- di n--e. L----- è f---- d- n---- L-u-m- è f-t-o d- n-v-. ----------------------- L’uomo è fatto di neve. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Non-indo--a n--p--t-lon- n- capp-t---------a--t-. N-- i------ n- p-------- n- c------- / s--------- N-n i-d-s-a n- p-n-a-o-i n- c-p-o-t- / s-p-a-i-o- ------------------------------------------------- Non indossa né pantaloni né cappotto / soprabito. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ma--’---o non-h---r-ddo. M- l----- n-- h- f------ M- l-u-m- n-n h- f-e-d-. ------------------------ Ma l’uomo non ha freddo. 0
Ta on lumemees. È--- p---zzo d--ne-e. È u- p------ d- n---- È u- p-p-z-o d- n-v-. --------------------- È un pupazzo di neve. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...