Vestmik

et Linnas   »   pl W mieście

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [dwadzieścia pięć]

W mieście

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ch------- / C--------- d----- s-- n- d------. Chciałbym / Chciałabym dostać się na dworzec. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Ch------- / C--------- d----- s-- n- l-------. Chciałbym / Chciałabym dostać się na lotnisko. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ch------- / C--------- d----- s-- d- c------ m-----. Chciałbym / Chciałabym dostać się do centrum miasta. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ja- d---- d- d-----? Jak dotrę do dworca? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ja- d---- n- l-------. Jak dotrę na lotnisko. 0
Kuidas saan ma kesklinna? Ja- d---- d- c------ m-----? Jak dotrę do centrum miasta? 0
Mul on taksot vaja. Po------- m- j--- t-------. Potrzebna mi jest taksówka. 0
Mul on linnakaarti vaja. Po------- m- j--- p--- m-----. Potrzebny mi jest plan miasta. 0
Mul on hotelli vaja. Po------- m- j--- h----. Potrzebny mi jest hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Ch------- / C--------- w--------- s-------. Chciałbym / Chciałabym wypożyczyć samochód. 0
Siin on mu krediitkaart. Tu j--- m--- k---- k--------. Tu jest moja karta kredytowa. 0
Siin on mu juhiluba. Tu j--- m--- p---- j----. Tu jest moje prawo jazdy. 0
Mis on linnas vaadata? Co m---- o------- w t-- m------? Co można obejrzeć w tym mieście? 0
Minge vanalinna. Pr---- p---- n- s-------. / N---- p-- / p--- i---- n- s-------. Proszę pójść na starówkę. / Niech pan / pani idzie na starówkę. 0
Tehke linnas ringsõit. Pr---- w----- s-- n- p---------- p- m------. Proszę wybrać się na przejażdżkę po mieście. 0
Minge sadamasse. Pr---- p---- d- p----. / N---- p-- / p--- i---- d- p----. Proszę pójść do portu. / Niech pan / pani idzie do portu. 0
Tehke sadamaringsõit. Pr---- w----- s-- n- p---------- p- p-----. Proszę wybrać się na przejażdżkę po porcie. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Co w---- j------ z-------? Co warto jeszcze zobaczyć? 0

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!