Vestmik

et Linnas   »   af In die stad

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [vyf en twintig]

In die stad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. E- wil na --e-s-a--e--o---aa-. E- w-- n- d-- s----- t-- g---- E- w-l n- d-e s-a-i- t-e g-a-. ------------------------------ Ek wil na die stasie toe gaan. 0
Ma sooviks lennujaama minna. E- -il----die-------e toe -aa-. E- w-- n- d-- l------ t-- g---- E- w-l n- d-e l-g-a-e t-e g-a-. ------------------------------- Ek wil na die lughawe toe gaan. 0
Ma sooviks kesklinna minna. E---i--na-d-- mi--es-a- t-- gaa-. E- w-- n- d-- m-------- t-- g---- E- w-l n- d-e m-d-e-t-d t-e g-a-. --------------------------------- Ek wil na die middestad toe gaan. 0
Kuidas saan ma rongijaama? H-e-k-m e---y di- ---s-e? H-- k-- e- b- d-- s------ H-e k-m e- b- d-e s-a-i-? ------------------------- Hoe kom ek by die stasie? 0
Kuidas saan ma lennujaama? H-e---- -k-by d-- -----w-? H-- k-- e- b- d-- l------- H-e k-m e- b- d-e l-g-a-e- -------------------------- Hoe kom ek by die lughawe? 0
Kuidas saan ma kesklinna? H----om--- -- di----dd----d? H-- k-- e- b- d-- m--------- H-e k-m e- b- d-e m-d-e-t-d- ---------------------------- Hoe kom ek by die middestad? 0
Mul on taksot vaja. E--soek-’---axi. E- s--- ’- t---- E- s-e- ’- t-x-. ---------------- Ek soek ’n taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. Ek-s-ek-’n s-ad-----t. E- s--- ’- s---------- E- s-e- ’- s-a-s-a-r-. ---------------------- Ek soek ’n stadskaart. 0
Mul on hotelli vaja. Ek -oe---n-h-t--. E- s--- ’- h----- E- s-e- ’- h-t-l- ----------------- Ek soek ’n hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. E- w---g-a-- ’n--ot-r ----. E- w-- g---- ’- m---- h---- E- w-l g-a-g ’- m-t-r h-u-. --------------------------- Ek wil graag ’n motor huur. 0
Siin on mu krediitkaart. H-e- is -y-k----et-a-rt. H--- i- m- k------------ H-e- i- m- k-e-i-t-a-r-. ------------------------ Hier is my kredietkaart. 0
Siin on mu juhiluba. Hier is--y-ry---ys. H--- i- m- r------- H-e- i- m- r-b-w-s- ------------------- Hier is my rybewys. 0
Mis on linnas vaadata? Wa- is-d-ar te --en in di--s---? W-- i- d--- t- s--- i- d-- s---- W-t i- d-a- t- s-e- i- d-e s-a-? -------------------------------- Wat is daar te sien in die stad? 0
Minge vanalinna. G-a- -- --e -----a-. G--- n- d-- o- s---- G-a- n- d-e o- s-a-. -------------------- Gaan na die ou stad. 0
Tehke linnas ringsõit. G----op--n s--d-toe-. G--- o- ’- s--------- G-a- o- ’- s-a-s-o-r- --------------------- Gaan op ’n stadstoer. 0
Minge sadamasse. G-an ---d-e -a-e. G--- n- d-- h---- G-a- n- d-e h-w-. ----------------- Gaan na die hawe. 0
Tehke sadamaringsõit. G-a---- -n--aweto--. G--- o- ’- h-------- G-a- o- ’- h-w-t-e-. -------------------- Gaan op ’n hawetoer. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Wa-t-r a-der b--i-----a--i-hed--is --a- n--? W----- a---- b----------------- i- d--- n--- W-t-e- a-d-r b-s-e-s-a-r-i-h-d- i- d-a- n-g- -------------------------------------------- Watter ander besienswaardighede is daar nog? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!