Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   it Pronomi possessivi 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sessantasette]

Pronomi possessivi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
prillid gl- ----i--i g-- o------- g-i o-c-i-l- ------------ gli occhiali 0
Ta unustas oma prillid. Lui -- di--n-------i-su-i---c-ia--. L-- h- d---------- i s--- o-------- L-i h- d-m-n-i-a-o i s-o- o-c-i-l-. ----------------------------------- Lui ha dimenticato i suoi occhiali. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? M- -ove s--- - s--- oc---ali? M- d--- s--- i s--- o-------- M- d-v- s-n- i s-o- o-c-i-l-? ----------------------------- Ma dove sono i suoi occhiali? 0
kell l----l---o l--------- l-o-o-o-i- ---------- l’orologio 0
Ta kell on katki. I---u- o--log---è -ot-o. I- s-- o------- è r----- I- s-o o-o-o-i- è r-t-o- ------------------------ Il suo orologio è rotto. 0
Kell ripub seinal. L-----o--o - -p-e-- all--p-re-e. L--------- è a----- a--- p------ L-o-o-o-i- è a-p-s- a-l- p-r-t-. -------------------------------- L’orologio è appeso alla parete. 0
pass il----s-p---o i- p--------- i- p-s-a-o-t- ------------- il passaporto 0
Ta kaotas enda passi. L---h--perso -- -uo-pa--apor-o. L-- h- p---- i- s-- p---------- L-i h- p-r-o i- s-o p-s-a-o-t-. ------------------------------- Lui ha perso il suo passaporto. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Ma--ov’- -l-su---as----rto? M- d---- i- s-- p---------- M- d-v-è i- s-o p-s-a-o-t-? --------------------------- Ma dov’è il suo passaporto? 0
nad – nende loro-–----l--o l--- – i- l--- l-r- – i- l-r- -------------- loro – il loro 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. I -amb--- n-- ries-ono a -r--a-e-i -or- -e-itor-. I b------ n-- r------- a t------ i l--- g-------- I b-m-i-i n-n r-e-c-n- a t-o-a-e i l-r- g-n-t-r-. ------------------------------------------------- I bambini non riescono a trovare i loro genitori. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Ma--cc--- c-e-vengono! M- e----- c-- v------- M- e-c-l- c-e v-n-o-o- ---------------------- Ma eccoli che vengono! 0
Teie – teie L-i –--l---o L-- – i- S-- L-i – i- S-o ------------ Lei – il Suo 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Com-è --at- il---- v--ggio, -ignor---l-er? C---- s---- i- S-- v------- s----- M------ C-m-è s-a-o i- S-o v-a-g-o- s-g-o- M-l-e-? ------------------------------------------ Com’è stato il Suo viaggio, signor Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? D-v-è---a ---lie, -i-n-r -ü----? D---- S-- m------ s----- M------ D-v-è S-a m-g-i-, s-g-o- M-l-e-? -------------------------------- Dov’è Sua moglie, signor Müller? 0
Teie – teie L-i –--l -uo L-- – i- S-- L-i – i- S-o ------------ Lei – il Suo 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Co-’- s---- i- -uo-vi-------si-no-a -chm-d-? C---- s---- i- S-- v------- s------ S------- C-m-è s-a-o i- S-o v-a-g-o- s-g-o-a S-h-i-t- -------------------------------------------- Com’è stato il Suo viaggio, signora Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? D-v’- Su--m-ri--- sig--r----hm--t? D---- S-- m------ s------ S------- D-v-è S-o m-r-t-, s-g-o-a S-h-i-t- ---------------------------------- Dov’è Suo marito, signora Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!