Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   it Frasi secondarie con che 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [novantuno]

Frasi secondarie con che 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Fo-se-d--an--i--t---- sar--m-g-i---. F---- d----- i- t---- s--- m-------- F-r-e d-m-n- i- t-m-o s-r- m-g-i-r-. ------------------------------------ Forse domani il tempo sarà migliore. 0
Kust te teate seda? Co---f- a sa-e--o? C--- f- a s------- C-m- f- a s-p-r-o- ------------------ Come fa a saperlo? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Spe-o ch--migl--r-. S---- c-- m-------- S-e-o c-e m-g-i-r-. ------------------- Spero che migliori. 0
Ta tuleb päris kindlalt. Viene -i---ame--e. V---- s----------- V-e-e s-c-r-m-n-e- ------------------ Viene sicuramente. 0
On see kindel? È s-cur-? È s------ È s-c-r-? --------- È sicuro? 0
Ma tean, et ta tuleb. S--c-e --e--. S- c-- v----- S- c-e v-e-e- ------------- So che viene. 0
Ta helistab kindlasti. T-l-fon--sicur----t-. T------- s----------- T-l-f-n- s-c-r-m-n-e- --------------------- Telefona sicuramente. 0
Tõesti? Verame--e? V--------- V-r-m-n-e- ---------- Veramente? 0
Ma arvan, et ta helistab. C-e-o-ch- te-ef-n-. C---- c-- t-------- C-e-o c-e t-l-f-n-. ------------------- Credo che telefoni. 0
See vein on kindlasti vana. I----no-è--e--ame--e-i-v--chi--o. I- v--- è c--------- i----------- I- v-n- è c-r-a-e-t- i-v-c-h-a-o- --------------------------------- Il vino è certamente invecchiato. 0
Teate te seda kindlalt? Lo--a--- -icuro? L- s- d- s------ L- s- d- s-c-r-? ---------------- Lo sa di sicuro? 0
Ma pakun, et see on vana. S-ppo-g--ch--sia--n--cc---to. S------- c-- s-- i----------- S-p-o-g- c-e s-a i-v-c-h-a-o- ----------------------------- Suppongo che sia invecchiato. 0
Meie ülemus näeb hea välja. Il no---- t-t-lare h- -- --ll’as-e---. I- n----- t------- h- u- b------------ I- n-s-r- t-t-l-r- h- u- b-l-’-s-e-t-. -------------------------------------- Il nostro titolare ha un bell’aspetto. 0
Arvate? Lei --o--? L-- t----- L-i t-o-a- ---------- Lei trova? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Tr-v- c---a-b-a-ad----tt--a------t--- -s-e--o. T---- c-- a---- a---------- u- o----- a------- T-o-o c-e a-b-a a-d-r-t-u-a u- o-t-m- a-p-t-o- ---------------------------------------------- Trovo che abbia addirittura un ottimo aspetto. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. I- ti-ol--e--a ce---ment---n--r-g-zz-. I- t------- h- c--------- u-- r------- I- t-t-l-r- h- c-r-a-e-t- u-a r-g-z-a- -------------------------------------- Il titolare ha certamente una ragazza. 0
Arvate tõesti? Lo-cr-de-v-r---n--? L- c---- v--------- L- c-e-e v-r-m-n-e- ------------------- Lo crede veramente? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. È m--t------ab--- -h- --b-- una--a----a. È m---- p-------- c-- a---- u-- r------- È m-l-o p-o-a-i-e c-e a-b-a u-a r-g-z-a- ---------------------------------------- È molto probabile che abbia una ragazza. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!