Vestmik

et Töö   »   it Lavorare

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [cinquantacinque]

Lavorare

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Che-la-o-o --? C-- l----- f-- C-e l-v-r- f-? -------------- Che lavoro fa? 0
Mu mees on arst. M---mar-t- - ---ico. M-- m----- è m------ M-o m-r-t- è m-d-c-. -------------------- Mio marito è medico. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Lavo----o-- infer--era p--t-t--e. L----- c--- i--------- p--------- L-v-r- c-m- i-f-r-i-r- p-r---i-e- --------------------------------- Lavoro come infermiera part-time. 0
Varsti saame me pensionit. P--s-o--ndr--o i- p--s--ne. P----- a------ i- p-------- P-e-t- a-d-e-o i- p-n-i-n-. --------------------------- Presto andremo in pensione. 0
Kuid maksud on kõrged. M- l---------o---alt-. M- l- t---- s--- a---- M- l- t-s-e s-n- a-t-. ---------------------- Ma le tasse sono alte. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. E--’a---cu-a-i-ne-(co-tr--l--mal-t------ ---t--a. E l-------------- (------ l- m-------- è c------- E l-a-s-c-r-z-o-e (-o-t-o l- m-l-t-i-) è c-s-o-a- ------------------------------------------------- E l’assicurazione (contro le malattie) è costosa. 0
Kelleks sa saada tahad? C------rresti-fare? C--- v------- f---- C-s- v-r-e-t- f-r-? ------------------- Cosa vorresti fare? 0
Ma tahan inseneriks saada. I--vo--e--d--e--ar--i-ge-n-re. I- v----- d-------- i--------- I- v-r-e- d-v-n-a-e i-g-g-e-e- ------------------------------ Io vorrei diventare ingegnere. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. I- -o-l-o-st-d--re al-’-------i-à. I- v----- s------- a-------------- I- v-g-i- s-u-i-r- a-l-u-i-e-s-t-. ---------------------------------- Io voglio studiare all’università. 0
Ma olen praktikant. Io----o-p-atic-n--. I- s--- p---------- I- s-n- p-a-i-a-t-. ------------------- Io sono praticante. 0
Ma ei teeni palju. N-n-gu---g---mo--o. N-- g------- m----- N-n g-a-a-n- m-l-o- ------------------- Non guadagno molto. 0
Ma teen praktikat välismaal. Facci- un--i-oc---o a--’--t--o. F----- u- t-------- a---------- F-c-i- u- t-r-c-n-o a-l-e-t-r-. ------------------------------- Faccio un tirocinio all’estero. 0
See on minu ülemus. Q--s-o è ---m-o-cap-. Q----- è i- m-- c---- Q-e-t- è i- m-o c-p-. --------------------- Questo è il mio capo. 0
Mul on meeldivad kolleegid. H--dei-col--g-i ge--i-- /--i--at-c-. H- d-- c------- g------ / s--------- H- d-i c-l-e-h- g-n-i-i / s-m-a-i-i- ------------------------------------ Ho dei colleghi gentili / simpatici. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. A -e-z-gio-no--n----------re-in--en--. A m---------- a------ s----- i- m----- A m-z-o-i-r-o a-d-a-o s-m-r- i- m-n-a- -------------------------------------- A mezzogiorno andiamo sempre in mensa. 0
Ma otsin töökohta. Ce-co u- (-o-t---i)-----r-. C---- u- (----- d-- l------ C-r-o u- (-o-t- d-) l-v-r-. --------------------------- Cerco un (posto di) lavoro. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. S--- d----cu--t- -a--- a-n--or--i. S--- d---------- d- u- a--- o----- S-n- d-s-c-u-a-o d- u- a-n- o-m-i- ---------------------------------- Sono disoccupato da un anno ormai. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. I- q---t--------c--s--o-t-op-i-dis--cu---i. I- q----- p---- c- s--- t----- d----------- I- q-e-t- p-e-e c- s-n- t-o-p- d-s-c-u-a-i- ------------------------------------------- In questo paese ci sono troppi disoccupati. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?