Vestmik

et Linnas   »   sr У граду

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [двадесет и пет]

25 [dvadeset i pet]

У граду

[U gradu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Х--- / х--ла -------же---нич-е---а---е. Х--- / х---- б-- д- ж--------- с------- Х-е- / х-е-а б-х д- ж-л-з-и-к- с-а-и-е- --------------------------------------- Хтео / хтела бих до железничке станице. 0
H-e------el- bih d--ž-lezničk- st-n---. H--- / h---- b-- d- ž--------- s------- H-e- / h-e-a b-h d- ž-l-z-i-k- s-a-i-e- --------------------------------------- Hteo / htela bih do železničke stanice.
Ma sooviks lennujaama minna. Х--- --хт-ла ----до аерод----. Х--- / х---- б-- д- а--------- Х-е- / х-е-а б-х д- а-р-д-о-а- ------------------------------ Хтео / хтела бих до аеродрома. 0
Hteo --h--l- b-h do-ae--droma. H--- / h---- b-- d- a--------- H-e- / h-e-a b-h d- a-r-d-o-a- ------------------------------ Hteo / htela bih do aerodroma.
Ma sooviks kesklinna minna. Хте- / х-е----их д- це--ра-г--да. Х--- / х---- б-- д- ц----- г----- Х-е- / х-е-а б-х д- ц-н-р- г-а-а- --------------------------------- Хтео / хтела бих до центра града. 0
Ht-o - --e-a-b-h -o c-n--a--r--a. H--- / h---- b-- d- c----- g----- H-e- / h-e-a b-h d- c-n-r- g-a-a- --------------------------------- Hteo / htela bih do centra grada.
Kuidas saan ma rongijaama? Как- ---и----до же-е-н-чке--тани-е? К--- д- и--- д- ж--------- с------- К-к- д- и-е- д- ж-л-з-и-к- с-а-и-е- ----------------------------------- Како да идем до железничке станице? 0
K-ko------em d- -----nič-- -t--ice? K--- d- i--- d- ž--------- s------- K-k- d- i-e- d- ž-l-z-i-k- s-a-i-e- ----------------------------------- Kako da idem do železničke stanice?
Kuidas saan ma lennujaama? К-ко--- и-ем -о-ае-одр--а? К--- д- и--- д- а--------- К-к- д- и-е- д- а-р-д-о-а- -------------------------- Како да идем до аеродрома? 0
K----d- i-e------e-o-ro-a? K--- d- i--- d- a--------- K-k- d- i-e- d- a-r-d-o-a- -------------------------- Kako da idem do aerodroma?
Kuidas saan ma kesklinna? К--о--а--д-м--- це-тр--г--д-? К--- д- и--- д- ц----- г----- К-к- д- и-е- д- ц-н-р- г-а-а- ----------------------------- Како да идем до центра града? 0
Ka-o -- i--m d- -ent-- grada? K--- d- i--- d- c----- g----- K-k- d- i-e- d- c-n-r- g-a-a- ----------------------------- Kako da idem do centra grada?
Mul on taksot vaja. Тр--ам та--и. Т----- т----- Т-е-а- т-к-и- ------------- Требам такси. 0
Treb------si. T----- t----- T-e-a- t-k-i- ------------- Trebam taksi.
Mul on linnakaarti vaja. Тр--ам план-г-а--. Т----- п--- г----- Т-е-а- п-а- г-а-а- ------------------ Требам план града. 0
T--b-m-p-an g-a-a. T----- p--- g----- T-e-a- p-a- g-a-a- ------------------ Trebam plan grada.
Mul on hotelli vaja. Т-е--м -о-е-. Т----- х----- Т-е-а- х-т-л- ------------- Требам хотел. 0
T-e--- h-t--. T----- h----- T-e-a- h-t-l- ------------- Trebam hotel.
Ma sooviks autot rentida. Хт-о / --е-а би----н-ј-и------о. Х--- / х---- б-- и-------- а---- Х-е- / х-е-а б-х и-н-ј-и-и а-т-. -------------------------------- Хтео / хтела бих изнајмити ауто. 0
H-e- - --e-a --h --naj---- a-to. H--- / h---- b-- i-------- a---- H-e- / h-e-a b-h i-n-j-i-i a-t-. -------------------------------- Hteo / htela bih iznajmiti auto.
Siin on mu krediitkaart. О-де -е----- кр--и-на--арт--а. О--- ј- м--- к------- к------- О-д- ј- м-ј- к-е-и-н- к-р-и-а- ------------------------------ Овде је моја кредитна картица. 0
Ovde -- m--a-kr--itna --rt-c-. O--- j- m--- k------- k------- O-d- j- m-j- k-e-i-n- k-r-i-a- ------------------------------ Ovde je moja kreditna kartica.
Siin on mu juhiluba. О--е--е--о---во-------оз-ола. О--- ј- м--- в------ д------- О-д- ј- м-ј- в-з-ч-а д-з-о-а- ----------------------------- Овде је моја возачка дозвола. 0
O--- je-m-j-----a-------v---. O--- j- m--- v------ d------- O-d- j- m-j- v-z-č-a d-z-o-a- ----------------------------- Ovde je moja vozačka dozvola.
Mis on linnas vaadata? Ш-- се-и-а ---ет- ---р-д-? Ш-- с- и-- в----- у г----- Ш-а с- и-а в-д-т- у г-а-у- -------------------------- Шта се има видети у граду? 0
Šta s- -ma--i-e-i - gr-du? Š-- s- i-- v----- u g----- Š-a s- i-a v-d-t- u g-a-u- -------------------------- Šta se ima videti u gradu?
Minge vanalinna. Иди---у ---ри г-а-. И---- у с---- г---- И-и-е у с-а-и г-а-. ------------------- Идите у стари град. 0
Idit- - s---i----d. I---- u s---- g---- I-i-e u s-a-i g-a-. ------------------- Idite u stari grad.
Tehke linnas ringsõit. Н-п--ви-е-об--а--к--ра-а. Н-------- о------- г----- Н-п-а-и-е о-и-а-а- г-а-а- ------------------------- Направите обилазак града. 0
Nap-avi-e -bi-az---gr---. N-------- o------- g----- N-p-a-i-e o-i-a-a- g-a-a- ------------------------- Napravite obilazak grada.
Minge sadamasse. И--т- д- л--е. И---- д- л---- И-и-е д- л-к-. -------------- Идите до луке. 0
Id--e d--luk-. I---- d- l---- I-i-e d- l-k-. -------------- Idite do luke.
Tehke sadamaringsõit. Н-прав--- о--л-зак лукe. Н-------- о------- л---- Н-п-а-и-е о-и-а-а- л-к-. ------------------------ Направите обилазак лукe. 0
Na----ite obil---- luk-. N-------- o------- l---- N-p-a-i-e o-i-a-a- l-k-. ------------------------ Napravite obilazak luke.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? К-ј---ош з---ен----т- пос-ој-? К--- ј-- з----------- п------- К-ј- ј-ш з-а-е-и-о-т- п-с-о-е- ------------------------------ Које још знаменитости постоје? 0
Ko-- j-š z-a--nito------s-oje? K--- j-- z----------- p------- K-j- j-š z-a-e-i-o-t- p-s-o-e- ------------------------------ Koje još znamenitosti postoje?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!