Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   it Fare domande 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sessantatré]

Fare domande 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mul on hobi. Ho u- h----. Ho un hobby. 0
Ma mängin tennist. Gi--- a t-----. Gioco a tennis. 0
Kus on tenniseväljak? Do--- i- c---- d- t-----? Dov’è il campo da tennis? 0
Kas sul on hobi? Ha- u- h----? Hai un hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. Gi--- a c-----. Gioco a calcio. 0
Kus on jalgpalliväljak? Do--- i- c---- d- c-----? Dov’è il campo da calcio? 0
Mu käevars on valus. Mi f- m--- i- b------. Mi fa male il braccio. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Mi f---- m--- a---- i- p---- e l- m---. Mi fanno male anche il piede e la mano. 0
Kus on arst? C’- u- d------? C’è un dottore? 0
Mul on auto. Ho l- m-------. Ho la macchina. 0
Mul on ka mootorratas. Io h- a---- u-- m---. Io ho anche una moto. 0
Kus on parkla? Do-- t---- u- p---------? Dove trovo un parcheggio? 0
Mul on kampsun. Ho u- m-------. Ho un maglione. 0
Mul on jakk ja teksad. Io h- a---- u-- g----- e u- p--- d- j----. Io ho anche una giacca e un paio di jeans. 0
Kus on pesumasin? Do-- t---- u-- l--------? Dove trovo una lavatrice? 0
Mul on taldrik. Io h- u- p-----. Io ho un piatto. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Io h- u- c-------- u-- f-------- e u- c--------. Io ho un coltello, una forchetta e un cucchiaio. 0
Kus on sool ja pipar? Do-- s--- s--- e p---? Dove sono sale e pepe? 0

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...