Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   tr Soru sormak 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [altmış üç]

Soru sormak 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Mul on hobi. B-n---bir ho-im ---. Benim bir hobim var. B-n-m b-r h-b-m v-r- -------------------- Benim bir hobim var. 0
Ma mängin tennist. T---s--y-u--ru-. Tenis oynuyorum. T-n-s o-n-y-r-m- ---------------- Tenis oynuyorum. 0
Kus on tenniseväljak? Ner-d- -i- --n-- ---a---v--? Nerede bir tenis sahası var? N-r-d- b-r t-n-s s-h-s- v-r- ---------------------------- Nerede bir tenis sahası var? 0
Kas sul on hobi? S-n-n-b-r -ob----ar-mı? Senin bir hobin var mı? S-n-n b-r h-b-n v-r m-? ----------------------- Senin bir hobin var mı? 0
Ma mängin jalgpalli. Ben--ut--l-o---yo-u-. Ben futbol oynuyorum. B-n f-t-o- o-n-y-r-m- --------------------- Ben futbol oynuyorum. 0
Kus on jalgpalliväljak? N-r--e b-r --t--- s--as- -a-? Nerede bir futbol sahası var? N-r-d- b-r f-t-o- s-h-s- v-r- ----------------------------- Nerede bir futbol sahası var? 0
Mu käevars on valus. K-lu- ağ-----. Kolum ağrıyor. K-l-m a-r-y-r- -------------- Kolum ağrıyor. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. Ayağ-m v- -lim de--ğrıyor. Ayağım ve elim de ağrıyor. A-a-ı- v- e-i- d- a-r-y-r- -------------------------- Ayağım ve elim de ağrıyor. 0
Kus on arst? N-r-d- --kt-r-var? Nerede doktor var? N-r-d- d-k-o- v-r- ------------------ Nerede doktor var? 0
Mul on auto. Be-i--a--b-----r. Benim arabam var. B-n-m a-a-a- v-r- ----------------- Benim arabam var. 0
Mul on ka mootorratas. Bir -ot-rsik--t-------ar. Bir motorsikletim de var. B-r m-t-r-i-l-t-m d- v-r- ------------------------- Bir motorsikletim de var. 0
Kus on parkla? Ner--- b---p--k -er--v-r? Nerede bir park yeri var? N-r-d- b-r p-r- y-r- v-r- ------------------------- Nerede bir park yeri var? 0
Mul on kampsun. Bi- -a--ğım ---. Bir kazağım var. B-r k-z-ğ-m v-r- ---------------- Bir kazağım var. 0
Mul on jakk ja teksad. Bi--ce--t----e-ko- pa---lo-u---a -a-. Bir ceketim ve kot pantolonum da var. B-r c-k-t-m v- k-t p-n-o-o-u- d- v-r- ------------------------------------- Bir ceketim ve kot pantolonum da var. 0
Kus on pesumasin? Ner--e---- ç-ma--r m--i-esi----? Nerede bir çamaşır makinesi var? N-r-d- b-r ç-m-ş-r m-k-n-s- v-r- -------------------------------- Nerede bir çamaşır makinesi var? 0
Mul on taldrik. B---m-b-r-ta-ağım var. Benim bir tabağım var. B-n-m b-r t-b-ğ-m v-r- ---------------------- Benim bir tabağım var. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. B-- ----ğ--, ça-alım-ve-b-r-k-şı-ım ---. Bir bıçağım, çatalım ve bir kaşığım var. B-r b-ç-ğ-m- ç-t-l-m v- b-r k-ş-ğ-m v-r- ---------------------------------------- Bir bıçağım, çatalım ve bir kaşığım var. 0
Kus on sool ja pipar? T-z v- b------erde? Tuz ve biber nerde? T-z v- b-b-r n-r-e- ------------------- Tuz ve biber nerde? 0

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...