Vestmik

et Määrsõnad   »   tr Nitelik zarfları

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [yüz]

Nitelik zarfları

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi daha--v-e- ----ha-ön---h-ç d--- e---- – d--- ö--- h-- d-h- e-v-l – d-h- ö-c- h-ç -------------------------- daha evvel – daha önce hiç 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? D--a e--el-h-ç Be-li-’-- b-lund--uz---? D--- e---- h-- B-------- b--------- m-- D-h- e-v-l h-ç B-r-i-’-e b-l-n-u-u- m-? --------------------------------------- Daha evvel hiç Berlin’de bulundunuz mu? 0
Ei, mitte kunagi. H---r--d-ha--n-e-h-ç bul--mad-m. H----- d--- ö--- h-- b---------- H-y-r- d-h- ö-c- h-ç b-l-n-a-ı-. -------------------------------- Hayır, daha önce hiç bulunmadım. 0
keegi – mitte keegi b-r--–-----kimse b--- – h-- k---- b-r- – h-ç k-m-e ---------------- biri – hiç kimse 0
Tunnete te siin kedagi? Bu-da-ta-----ı--z--a- m-? B---- t---------- v-- m-- B-r-a t-n-d-ğ-n-z v-r m-? ------------------------- Burda tanıdığınız var mı? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ha--r, b-r-a--im-e-i--an----oru-. H----- b---- k------ t----------- H-y-r- b-r-a k-m-e-i t-n-m-y-r-m- --------------------------------- Hayır, burda kimseyi tanımıyorum. 0
veel – mitte enam dah- – a-tı- d---l d--- – a---- d---- d-h- – a-t-k d-ğ-l ------------------ daha – artık değil 0
Jääte te veel kauaks siia? B-r--a da-- --k k---c-k--ı-ı---? B----- d--- ç-- k------ m------- B-r-d- d-h- ç-k k-l-c-k m-s-n-z- -------------------------------- Burada daha çok kalacak mısınız? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. H-y-r, ----d- --------zla k---ayacağım. H----- b----- a---- f---- k------------ H-y-r- b-r-d- a-t-k f-z-a k-l-a-a-a-ı-. --------------------------------------- Hayır, burada artık fazla kalmayacağım. 0
veel midagi – ei midagi bi-ş-- da---– -i- --- -ey b----- d--- – h-- b-- ş-- b-r-e- d-h- – h-ç b-r ş-y ------------------------- birşey daha – hiç bir şey 0
Soovite te veel midagi juua? Bir --y-d-ha--çmek-i-te------i-? B-- ş-- d--- i---- i------------ B-r ş-y d-h- i-m-k i-t-r-i-i-i-? -------------------------------- Bir şey daha içmek istermisiniz? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Hay--- b-ş-- hi- --r --- --tem-yo--m. H----- b---- h-- b-- ş-- i----------- H-y-r- b-ş-a h-ç b-r ş-y i-t-m-y-r-m- ------------------------------------- Hayır, başka hiç bir şey istemiyorum. 0
juba midagi – mitte veel ev---ce----e-üz----il e------ – h---- d---- e-v-l-e – h-n-z d-ğ-l --------------------- evvelce – henüz değil 0
Olete te juba midagi söönud? Ev--l-e---r ----er ----n---mi? E------ b-- ş----- y------ m-- E-v-l-e b-r ş-y-e- y-d-n-z m-? ------------------------------ Evvelce bir şeyler yediniz mi? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. H-yı-- h-n-----r --y------im. H----- h---- b-- ş-- y------- H-y-r- h-n-z b-r ş-y y-m-d-m- ----------------------------- Hayır, henüz bir şey yemedim. 0
veel keegi – mitte keegi d--a---ş-a--i---- --t-k--im-e y-k d--- b---- b--- – a---- k---- y-- d-h- b-ş-a b-r- – a-t-k k-m-e y-k --------------------------------- daha başka biri – artık kimse yok 0
Soovib keegi veel kohvi? B--k--k--ve -s---e--va--m-? B---- k---- i------ v-- m-- B-ş-a k-h-e i-t-y-n v-r m-? --------------------------- Başka kahve isteyen var mı? 0
Ei, mitte keegi. H-y-r--k-m-- -s---iyo-. H----- k---- i--------- H-y-r- k-m-e i-t-m-y-r- ----------------------- Hayır, kimse istemiyor. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...