Vestmik

et Kehaosad   »   tr Vücudun bölümleri

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [elli sekiz]

Vücudun bölümleri

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Bi--a-a- --s-i ya-ıy--um. B-- a--- r---- y--------- B-r a-a- r-s-i y-p-y-r-m- ------------------------- Bir adam resmi yapıyorum. 0
Esiteks pea. Ö-ce-ka-a---ı. Ö--- k-------- Ö-c- k-f-s-n-. -------------- Önce kafasını. 0
Mees kannab mütsi. Ad-mın ş-pkas- -ar. A----- ş------ v--- A-a-ı- ş-p-a-ı v-r- ------------------- Adamın şapkası var. 0
Juukseid ei ole näha. S-ç--- g-zük-üyor. S----- g---------- S-ç-a- g-z-k-ü-o-. ------------------ Saçlar gözükmüyor. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Kula-l-- d- g--ü-----r. K------- d- g---------- K-l-k-a- d- g-z-k-ü-o-. ----------------------- Kulaklar da gözükmüyor. 0
Selga ei ole ka näha. S-r---a --z-k-üy--. S--- d- g---------- S-r- d- g-z-k-ü-o-. ------------------- Sırt da gözükmüyor. 0
Ma joonistan silmad ja suu. G-zle-- v- ---------iyo-u-. G------ v- a---- ç--------- G-z-e-i v- a-ı-ı ç-z-y-r-m- --------------------------- Gözleri ve ağızı çiziyorum. 0
Mees tantsib ja naerab. A----da-s ed-yo- v- gü--yor. A--- d--- e----- v- g------- A-a- d-n- e-i-o- v- g-l-y-r- ---------------------------- Adam dans ediyor ve gülüyor. 0
Mehel on pikk nina. A-am-- -zu---ir -u--u -ar. A----- u--- b-- b---- v--- A-a-ı- u-u- b-r b-r-u v-r- -------------------------- Adamın uzun bir burnu var. 0
Ta kannab keppi käes. E-in-e bir -ast---v--. E----- b-- b----- v--- E-i-d- b-r b-s-o- v-r- ---------------------- Elinde bir baston var. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Bo-a--nd- -a-bir---l v-r. B-------- d- b-- ş-- v--- B-ğ-z-n-a d- b-r ş-l v-r- ------------------------- Boğazında da bir şal var. 0
On talv ja külm. Kı- -e ha---s--uk. K-- v- h--- s----- K-ş v- h-v- s-ğ-k- ------------------ Kış ve hava soğuk. 0
Käed on tugevad. Ko----- -u-v--l-. K------ k-------- K-l-a-ı k-v-e-l-. ----------------- Kolları kuvvetli. 0
Jalad on samuti tugevad. Ba-a-l--ı--a--uvve--i. B-------- d- k-------- B-c-k-a-ı d- k-v-e-l-. ---------------------- Bacakları da kuvvetli. 0
See mees on lumest. A-am-kardan. A--- k------ A-a- k-r-a-. ------------ Adam kardan. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. P-n-o-onu-v- -a-t----yok. P-------- v- p------ y--- P-n-o-o-u v- p-l-o-u y-k- ------------------------- Pantolonu ve paltosu yok. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ama-ada-------yor. A-- a--- ü-------- A-a a-a- ü-ü-ü-o-. ------------------ Ama adam üşümüyor. 0
Ta on lumemees. O---r kar--- ad--. O b-- k----- a---- O b-r k-r-a- a-a-. ------------------ O bir kardan adam. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...